Aeg

Tähtpäevad

Siit leiad eesti rahvakalendri tähtpäevad ja riiklikud pühad.

  • Lihavõtted, munapühad, ülestõusmispühad, kiigepühad ehk kevadpühad - algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva
    (22. märts - 26. aprill).
    Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid. Näiteks ingliskeelne Easter arvatakse tulenevat anglosaksi neljanda kuu nimetusest Eosturmonath, mida on seostatud jumalanna Eostrega või ka ida ja koiduga. See oli aasta koidik, algus. Sama on väidetud germaani Osterni kohta. Kombestikus on säilinud palju paganlikke jooni, ühtlasi on see tähtis kevadpüha. Pikki sajandeid eelnes lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Püha tähistati küünlaprotsessioonide, lillede ja kirikukellade helinaga. Kõige levinum lihavõttega seotud tava on munade värvimine, kinkimine ja söömine.

  • Vastlapäev ehk lihaheitepäev – noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust
    (8. veebruar - 7. märts).
    Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast vurri õpetatakse valmistama tänini. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine.

  • Tuhkapäev - vastlapäevale järgnev kolmapäev, 40 päeva enne ülestõusmispühi Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine.

  • Palmipuudepüha ehk urbepäev – pühapäev, nädal enne lihavõtteid Levinuim tava on pajuurbadega urbimine, mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. Koju toodud pajuoksi oli tavaks hoida vaasis lihavõttepühade lõpuni. Koju toodi peale pajuokste aga ka lepa-, kase-, sarapuu- ja muid urbi. Mõnel pool on pajuurbi viidud ka haudadele.

  • Suur neljapäev ja suur reede – suurel ehk vaiksel nädalal, 17. märts - 20. aprill Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede, mille kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nimes peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.
    Suurel neljapäeval ja suurel reedel nõiuti varem palju, nii et seda on peetud nõiduse jaoks väga sobivaks ja üldse nõidade päevaks – nimelt sobis see aeg kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud ühtpidi olulise kevadise pöördepunktiga ja teisalt saab alguse kristluse õpetusest paljude kurjade jõudude ja kuradi kohta, kes suurel nädalal hoolega tegutsevad.

  • Taevaminemispüha, ristipäev - 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev Vanemad teated pärinevad 17. sajandist ja kirjeldavad suuri ristikäike arstimise, püha veega pritsimise ja muude tavadega. Ristipäeval on ka ohverdatud.
    Ristipäeva erijooneks on ranged töökeelud ja austav käitumine maa suhtes. See on tõeline maa puhkuse ja pühaduse päev, samuti piksepüha. Ristipäeval ei kasva rohi ega laula lind, ütleb vanasõna.

  • Nelipühad, suvistepühad ehk kasepühad - seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai - 14. juuni Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade hulka.
    Rahvakalendris on suvisted olnud oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävamaid aasta pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik.
    Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma.

  • Rebaseks löömine, rebaste ristimine, rebaste retsimine, rebaste pidu, jukude pidu - oktoober Rebaseks löömine on kümnenda klassi õpilaste keskkooli vastuvõtmise riitus, seega olemuselt lähedane üleminekuriitustega. Vana tudengitava kohaselt nimetatakse uusi õppureid rebasteks, kes enne vastava katseaja ja eksami läbimist pole täisväärtuslikud kogukonna liikmed. Enamasti korraldab rebaseks vastuvõtmise abituurium ehk "vanad".
    Keskkooli rebaseks löömise riituse juurde kuuluvad mitmed kindlad osad: füüsilised katsed, rebase märgistamine, rebasevanne, rebasetunnistus. Tseremooniale järgneb sageli tantsupidu.

  • Saja päeva ball Põline koolitava, mida paljudes maades peetakse küll alles päris lõpetamise järel. Meil on tavaks sada päeva enne lõpetamist korraldada abiturientide ball. Kõrghetk on balliperemehe ja -peremehe või misteri ja missi valimine.

  • Tutipäev - sada päeva ennne eksamite algust, vahel ka viimane viimane koolipäev enne lõpueksamite algust. Kuulub vanemate koolikalendri pühade hulka. Tutipäeval riietutakse algkoolilasteks: otsitakse välja põlvikud, tutid, lühikesed püksid või muu algkoolieale tunnuslik, kaasa võetakse mänguasju ja etendati igati muretuid ja mängulustis lapsi.

  • Emadepäev – maikuu teine pühapäev Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest.

  • Isadepäev - novembrikuu teine pühapäevPisut unustusehõlma vajuv kena komme lisaks emadele ka isasid ning vanaisasid meeles pidada. Õige aeg isalegi kingitusi ning lilli viia ning päev kogu perega isa seltsis ning isa meele järgi veeta.

  • 1. jaanuar - uusaasta

  • 6. jaanuar - kolme kuninga päev Pühapäeval pärast kolme kuninga päeva on Jordani päev. Pühapäeval pärast kolmekuningapäeva tähistatakse Kristuse ristimispüha. Jeesust ei ristitud teatavasti mitte väikese lapsena, vaid küpses meheeas - sellest päevast algas tema avalik tegevus, kõik varasem oli olnud vaid ettevalmistus.

  • 13. jaanuar - nuudipäev, kanutipäev See Taani kuninga Knudi mõrvapäev oli tuntud saartel ja rannikul kui jõulude lõpupäev. Varem on seda püha tähistatud 7. jaanuaril. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. See on jõulurahu lõpu päev.

  • 17. jaanuar - tõnisepäevTõnisepäev on vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.

  • 02. veebruar - küünlapäev Küünlamaarja ehk pudrupäev. Sellest päevast algas rahvakalendris ajaarvamine ning talve süda arvati lõhki läinud olevat. Küünlapäeval alustati sulaste ja teenijate otsinguid ning töölepete sõlmimisi. Algas kangaste kudumine. Küünlapäeva sula toob kaasa suvise põua. Traditsiooniliselt naiste püha, kus mehed kodused tööd teevad ning naistele 'küünlapuna' ehk viinaga tembitud punast mahla joogiks segavad. Söögiks rohkelt putru ning rasvast sealiha - olgu siis seakooti või küljeliha.

  • 02. veebruar - Tartu Rahu aastapäev

  • 09. veebruar - luuvalupäevSel päeval tuleks hoiduda töötegemisest, jooksmisest, hüppamisest ja tantsimisest, et luud- kondid aasta läbi ei valutaks. Ja kui nad just sel päeval juhtusid häda tegema, ennustas see luuvalude jätkumist terveks aastaks. Apollonia järgi tuntud tänapäeval ka kui Hambaarstide Kaitsepühaku päev.

  • 11. veebruar - ulasepäevKoduloomade kaitsepühaku Püha Blasiuse (eesti k. Ulase) päev. Hukkamisel palunud Blasius jumalat, et kes kaelahädades vaeveldes tema nime ütlevat, sel võetagu haigus küljest - Jumal lubanud tema tahtmist täita. Loomade ning ligimiste hoidmise, ravimise ja headtegemiste päev. Venelastel, isuritel, vadjalastel ja setudel oli ulasepäev lehmapüha ja naistepidu (paabapraasnik), kus ohtralt söödi-joodi ning külakorda käidi.

  • 14. veebruar -valentinipäev, sõbrapäev Sõbrapäev oli algselt pühendatud armastusele ja kallimale, kuid selle tähendus on laienenud ning sellel päeval peetakse meeles lähedasi inimesi. Tavapärane on väikeste kingituste tegemine või valentinipäevakaartide saatmine. Eestisse jõudis sõbrapäev 1980ndate lõpus.

  • 22. veebruar - peetri helinapäevÕigupoolest on peetripäevi kolm: 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeterpaavlipäev 29 juunil ning Peetruse ahelate päev 8. augustil. Esimesed kaks on juurdunud eesti rahvakalendris, ahelapäev aga on au see katoliiklikes maades. Sel päeval olevat kohane aheldaid kõlistada ning muidu helinat teha. Eesti rahvakalendri järgi algavat sel päeval merejää sulamine ning kaevu ja allikate jäässeminek.

  • 24. veebruar - patukahetsuspäevParas aeg nii enda kui kogu rahva patud ja süüd läbi mõelda ning tehtu eest siirast kahetsust tunda. Tänapäeval võiks sel päeval oma vabandused ning andeksanumised kõigile saata, kellele möödunud aasta jooksul ülekohtuselt liiga sai tehtud.

  • 24. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäev

  • 24. veebruar - madisepäev Apostel Mattiase järgi, kes valiti Jeesust reetnud Juudas Iskarioti asemele. Rahvakalendris loodi madisepäeval putukatele ja maamardikatele elu sisse ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama.

  • 8. märts - naistepäev Sellel päeval viiakse naistele sõltumata east lilli, vahel tähistatakse naistepäeva ka mõne pidulikuma üritusega.
    Rahvusvahelise naistepäeva päritolu pole selge. Tähtpäeva on seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist. 1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. 1910. aastal Kopenhaagenis võeti otsus vastu ja juba 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, mõni aasta hiljem ka Venemaal.
    21. sajandil on naistepäeva suunitlus muutunud - sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, mil räägitakse naiste probleemidest.

  • 09. märts - tsirgupäevLinnud pöörduvat sel päeval kodu poole tagasi ning Setudel oli tavaks lindudele "vatsku" küpsetada ning sel päeval harrastati mitmesugust nõiakunsti, et kanad hästi munele hakkaksid.

  • 12. märts - taliharja päevPõrgulise talve võitmise päev, lume sulamise päev. Aednike, agronoomide ning põllupidajate päev.

  • 14. märts - emakeelepäev Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

  • 17. märts - käädripäev ehk kääripäevKui käädripäevaks lõokesed välja ilmunud, tulevat ilus ilm. On aga just sel päeval ilus ja päikeseline ilm, tuleb külm suvi. Õige aeg lõnga kerimiseks. Käärdipäeval loodavat kärbselistele ning sitikatele hing sisse. Sitikapäev.

  • 17. märts – patrikupäev Püha Patricku päeva hakkasid eestlased tähistama 1980. aastatel linnades iiri muusika ja kultuuri tõusulainega, hiljem ka seoses iiri pubide asutamisega. Päeva tähistatakse muusika kuulamise ja õllejoomisega, eelistatud on Iiri õlled. Traditsiooniliselt kantakse nööpaugus või mütsil ristikut ja pühitsetakse rohelist värvi.

  • 21. märts - kevadine pööripäev Kui sel päeval päike väljas, hakkavatki ilm üha paremuse poole minema. Kui sel päeval aga vihma kallab, olevat põhjust vesist ja koledat kevadejätku karta. Sellest päevast algas rahvakalendris keskhommiku pidamine, mis sügisese pööripäevaga jälle ära lõppes. Kontorirahval pikkade lõunapauside algus

  • 21. märts - pendipäevBenedictuse püha. Sel päeval ärkavat ussid metsas üles. Metsatöid teha ei tohtivat, sest sel päeval pööravat kala pea kalda poole ning pauke kuuldes põgenevat merre tagasi. Benedictus on kuulsust kogunud kui mungaordude valmistatava salajase retseptiga benediktiini looja. Väikese napsi võtmise päev.

  • 24. märts - urbepäev ehk palmipuude püha. Sel päeval peab kõige varasem ärkaja teisi magajaid pajuokstega peksma, et noist virgad ja usinad saaks. Urbepäeval võetud vits ning hoitud seda esimese karjalaskeni, mil sama oksaga igal lehmal kolm korda ristluudele löödud - see hoidvat hundid eemal. Vitsapäev

  • 25. märts - paastumaarjapäev ehk kapsamaarjapäevSellest päevast algas katoliku ajastul aasta - oli see ju arvatav Kristuse eostamise päev. Rahvakalendris tähistas see päev suurt kapsasöömispüha - kus tehti pirukat ja suppi, keedeti mulgikapsast ning söödi seakooti kõrvale. Kondid viidi hiljem metsa, et sead suvel ilusti püsiks ning vilja sisse pahale ei kipuks. Paastumaarjapäeva õhtul tuleks juua punast veini - nii püsivat naistel põsed punased. Veini ning jõululaste eostamise püha.

  • 1.aprill - aprillipäev, naljapäev Sellel päeval tehakse nalja, veetakse sõpru ninapidi ja saadetakse naljakaarte. Kui keegi õnge läheb, öeldakse “Aprill!”. Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides 1. aprillil. Paavst Gregorius XIII viis läbi kalendrireformi, millega nihutati uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile. See tekitas palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma.

  • 1. aprill – karjalaskepäev Sel päeval tegeleti ennetava maagiaga, et tagada karja tervis, loomade kojutulek ja sigimine. Tõrjuti eemale hunte ja muid ohtusid.

  • 14. aprill - künnipäev Vanem püha, mil peeti ohvripidustusi. Üldiselt on selle kombestik kandunud üle jüripäevale.

  • 23. aprill - jüripäevPõllutööde algus, mõnel pool ka karjalaskepäev. Uskumustes suuresti huntidega seotud päev - palju keelde on seotud just huntide eemal hoidmisega. Eestlaste mälus ennekõike Jüriöö ülestõusu tõttu 1343. aastal. Läbi aegade olnud sulaste ja teenijate valimise ning noile omakorda leivaisa vahetamise päevaks.

  • 1.mai - volbripäev, töörahvapüha, maipüha Volbripäev seostub sellele eelneva nõia- ja maagiapühaga. Töörahvapüha tähistati 20. sajandil maiparaadiga. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Chicagos ja on üks neid pühi, mis leidis märkimist Euroopa tööstusriikides ja -keskustes. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega.
    Maipäev oli väga tuntud 16.-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid.

  • 03. mai - viilupipäev Jaakobus Noorema - Jeesuse vennaks hüütud tädipoja, Jeruusalemma esimese preestri ning ristiusku kuulutanud apostli päev. Teda olevat paganad Marsile ohverdada püüdnud, kui tuldpurskav lohe vahele astus ning Jaakobuse kiusajad tappis ning pealtvaatajad haigeks tegi. Jaakobus lubanud, et kui Marsti kuju maha lõhutakse ning ristimärk asemele saab, tegevat tema rahva taas terveks ning äratavat surnud surmast - ega jäänudki Sküütia rahval muud valikut, kui ristimärk vastu võtta. Jaakobus Noorema tunneb maalidelt ära kolme märgi - kivi, risti ning lohemärgi järgi. Lohemadude päev.

  • 09. mai - kevadine nigulapäevNigula on kaks püha, talvine (6. detsembril) ja kevadine.

  • 18. mai - eerikupäev

  • 19. mai - suvistepüha Paras aeg kased tuppa tuua! Söögiks tehakse munavõid ning sõira, õhtusel aal aga peaks noorem ja ärksam rahvas kiigele laulma minema.

  • 25. mai - urbanipäevUrbanipäev peaks öökülmale lõpu tegema ning jõge ujumiskõlbuliseks seadma asuma. Sel päeval maha tehtud linad kasvavad aga eriti ilusad.

  • 15. juuni - lipupäevSelle päeva kohta on legende liikvel rohkem, kui uskumist väärt. 15 juuni on väidetavalt ja mõningaste ajaloolaste arvates Taani lipu ehk dannebrogi sünnipäev - kuidas täpselt taanlased omale aga lipu said, on seni lahtine. Siiski ollakse enamasti ühel meelel, et see ikka Eestimaa pinnapeal sündis. Vast tuntuima loo järgi näinud kuningas Waldemar päev enne otsustavat võitlust koos harjumaa eestlastega taevas imetabast ilmutust - veripunase loojanguvärvi sisse oli tekkinud kreeka rist. Söögem heeringat ja juustu!

  • 23. juuni - võidupüha

  • 23. juuni - jaanilaupäevSel päeval põletatakse jaanituld ning ehkki mõnes kandis on jaanipäev surnuaiapühana tuntud, seostab noorem rahvas jaaniööd ikka ennekõike armastuse ja müstiliste jõududega. Jaaniööl on traditsiooniks jaanituled loita (lõkked või posti otsa aetud põlevad tõrvatünnid) ning külakiigel suurt hoogu teha. Teineteist leidnud armunud aga võiks käsikäes metsa sõnajalaõisi otsima minna - kes õisi nägema juhtub, sel kestvat armastus viimsepäevani. Kes aga üksik, see peaks uhkes üksinduses ning täielises vaikuses 9 (või mõne uskumuse järgi ka 7) erineva lille õied korjama ning need ööseks padja alla panema. Nõndaviisi tulevat tulevane armastatu end öösi unes ilmutama.

  • 24. juuni - jaanipäevJaanipäev on iidne suvepüha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.

  • 29. juuni - peetri ja pauli päevParadiisiväravas valvava Peetruse ning apostel Pauluse ühispüha. Nagu ehk mõnigi mäletab, öelnud Jeesus Peetrusele - veel enne, kui kukk teist korda kireb, salgad sina minu kolmandamat korda maha. Nii ka juhtus, sestap hüütakse mõnelpool kukkesid peetrilindudeks. Vanal ajal säeti kirkutornidesse tihti kuked valgust tooma ning kurjust eemale peletama (kuulutas kukelaul hommiku ning päikese tulemist) ning tänasel päeval oleks sünnis kukkedele peotäis teri viia või neid muul moel au sees hoida. Kukepäev - kukesupp ja praemunad!

  • 02. juuli - heinamaarjapäevSel päeval peaks rannas tule loitma, et kalaõnne jaguks, ning õhtuks värsked leivad tegema - nii ei tulevat nälg majja. Ka olevat heinamaarjapäeval alati sauna tehtud, mistahes nädalapäevale see ka ei sattunud - ju loodeti, et hoolas vihtlemine terve aasta puhast ihu lubab hoida.

  • 10. juuli - seitsmevennapäevTuleb seitsmevennapäeval vihma, ei saavat sadu jäädavalt enne otsa kui seitsme nädala pärast. Olevat aga vihma vahelt nõnda kauaks päikest ja selget olemist, et mees hobuse jõuab saduldada ja selga hüpata, saavat head heina.

  • 13. juuli - karusepäevTuntud ka kui maretapäev. See päev lööb suve harja lõhki, sestap tulevat adrad enne mulda saada, kui karusepäev käes. Sel päeval äestatud põld aga vohavat kasvada kui oleks väetist saanud. Ka räägitakse, et maretapäeval parmude piduaeg läbi saavat ning need nüüd ära kaduma hakkavat.

  • 22. juuli - madlipäev Maarja Magdaleenat on Uue Testamendi keskne naistegelane, kelle Jeesus puhastas seitsmest deemonist. Ta oli üks Jeesusele järgnenud naistest, kes hoolitsesid tema ja ta jüngrite eest teel Jeruusalemma. Ta viibis ristilöömise juures, aitas Jeesust matta ja avastas hommikuvalguses tühja haua. Hiljem hoolitses jüngrite eest, mille märgiks teenis juba varakirstlikus kirikus aunimetuse apostola apostolorum – apostlite apostel. Ikonograafias kujutatakse teda ristipuu all nutvana, sagedasti ka Jeesuse jalgu salvimas.

  • 25. juuli - jakobipäevjakobipäevast alates hakkavat jõeveed taas külmemaks minema. Heinatööd on läbi ning tasahilju hakatakse suve lõpuks valmistuma. Esimene päev, kui söögiks tuuakse värskeid kartuleid. Räägitakse ka, et sel päeval pidavat pere naised kapsapäid käsitsi pöörama ja lehti kokku surumas käima - siis saavat kapsaste kasvamine suure hoo sisse.

  • 26. juuli – annepäev Püha Anna oli neitsi Maarja ema. Tinglikult võib pidada seda päeva lambapühaks. 17. sajandist on teateid annepäevasest lambaohvrist ja pidustustest Karksis, Hallistes ja Rõngus. 17. sajandi tava kohaselt toodi ohvriandidena pühapaika vaha ja vahakujukesi. Püha Anna oli lammaste kaitsja ja seetõttu pöördutakse ka karjakaitse- ja ohvripalvetes ning loitsudes Anne poole.

  • 29. juuli - olevipäev Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks tapeti lammas. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vili või kartul) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks.
    Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva.
    Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormisi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik.

  • 10. august - lauritsapäevMärtrina surnud Püha Laurentiuse järgi nime saanud päev. Et ta tulerestil põletati, sai Lauritsast kõikide pagarite ning kokkade, ka söepõletajate ning klaasipuhujate kaitsepühak. Laurits on see, keda tuleõnnetuste ning põletuste (ja kõigi muude kuumahädade) puhul appi tasub paluda. Lauritsapäeva põud ning pikne ennustavat terveks sügiseks tuleohtu, kui aga lauritsapäev esimest hallaööd kaasa ei too, ootavat ees ilus pehme sügis. Lauritsapäev olevat ka see päev, millest alates õunad ja muud puuviljad magusaks muutuvat. See oli ka viimane päev sikutapmiseks, sestap on lauritsapäeva toidud suuresti sikulihast tehtud.

  • 15. august - rukkimaarjapäevSelleks päevaks pidid heinatööd otsa saama ning rahval oli mahti korraks hinge tõmmata. Lauad kaeti tihtipeale sauna, et lahkunud hingedki söömaajast osa saaks - ning keedeti sikulihast suppi ning mõnel pool tehti esmakordselt sel aastal uudseviljast leibagi. Traditsiooniliseks magustoiduks olid pannkoogid ning, nagu ikka maarjapäeviti, mahlaga punaseks värvitud viinanaps.

  • 19. august – paasapäev ehk õunapüha Setude kirikupüha, mil käidi hommikul kirikus, tihti pühitseti seal õunu. Neid ja muid toite viidi ka kalmistule, mitmel pool peeti kirmast ja külastati sugulasi. Obinitsas, Tailovas, Seretsovas ja muudes külades oli see oluline püha. Ka tänapäeval on näiteks Obinitsas paasapäev suur püha. Valmistatakse pühadetoidud ja käiakse kirikus teenistusel, võetakse osa ristikäigust. Kalmistul kaetakse lähedaste haudadel lauad. Väga oluline on toidu pakkumine, jutlemine, kalmistul jalutamine ja sugulastega kohtumine. See on olnud veel värske mee proovimise päev.

  • 24. august - pärtlipäevVana kalendri järgi esimene sügisepäev - sel päeval sündivat seened. Õnnistati vilja ning säeti end sügise rezhiimile ümber - näiteks suvise kolme söögivahe asemel jäi pärtlipäevast kaks söögivahet.

  • 1.september – tarkusepäev, esimene koolipäev Pidulik päev kõigile õppuritele, mil abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on valge pluus. Piduliku aktuse järel minnakse klassiruumi, vaadatakse üle pinginaaber ja kuulatakse klassijuhataja juttu koolinõuetest. Järgneb rituaalne pildistamine kooli ees, kuhu esimese klassi õpilast on tihti kogunenud õnnitlema vanemad, sugulased ja sõbrad. Tihti on esimese koolipäeva puhul kodus ootamas peolaud ja kingitused.

  • 8. september – ussimaarjapäevVäikest maarjapäeva ehk ussimaarjapäeva ehk ussi magamise päeva tuntakse Eestis alates 16. sajandist. Siis ei tohtinud minna metsa, sest mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks.

  • 21. september – madisepäev Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad.
    Püha Matteus on pankurite, arveametnike, maksu- ja tolliametnike ning turvameeste kaitsja.

  • 29. september - mihklipäevSellega lõpeb suvine poolaasta. Sel ajal lõppesid välitööd, loomad aeti siseruumidesse ning pühenduti rohkem tubastele asjadele. Uue hooaja algust tähistati enamasti suuremat sorti peoga - pruuliti koduõlut ning tapeti oinas. Sealt ka ütlemine, et "igal oinal on oma mihklipäev". Nime sai mihklipäev aga peaingel Miikaeli järgi, kes taevaste sõjavägede juhiks seati. Et Miikael ka viimsepäeva kohtus hea ja kurja vaekaussi hoiab, peetakse seda päeva lisaks oinapäevale ka apteekrite pühaks.
  • 5. oktoober – õpetajate päev Juba 1960. aastatest pärit tähtpäeval annavad tunde õpetajate asemel tublimad õpilased, asendatakse ka kooli juhtkond. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi. Päeva lõpetab õpilaste valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele.

  • 14. oktoober – kolletamispäev Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes. Rahvakalender jagas aasta vastavalt olulistele töödele kas neljaks või kaheks võrdseks osaks ja kolletamispäev märkis arvatavasti talve algust looduses

  • 31. oktoober – halloween Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, misjuures Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.

  • 02. november - hingedepäevEhk küll vanemal ajal pigem hingedeaega kui konkreetset päeva tähistati, on see ometigi sobiv aeg süüdata küünal kõikide manalateed läinud inimeste mälestuseks ning meenutada hea sõnaga neid, kes enam meie seltsis pole.

  • 10. november - mardipäev ehk mardusepäevPruuliti õlut ning küpsetati odrakaraskit, lauale pandi suur mardihani, lootes sellise pühitsemisega põldudele õnnistust tuua. Üldiselt rohkem meeste püha. Tänapäeval aga kõik marss Marti jooksma!

  • 25. november - kadripäevAleksandria Katariina järgi nime saanud püha. Olles oma vaimuerksuse ning mõjuvõimuga liialt silma paistnud, raiuti Katariinal pea maha - vere asemel voolas kauni tütarlapse kehast aga sulaselget piima. Nii seostataksegi karjapühakuna tuntud Katariina ehk kadripäeva piimaga. Sünnitajate, rasedate päev ning parim aeg lasta erinevatel piimatoodetel hea maitsta. Põsed punaseks, paksud undrukud selga ning külapeale kommi järgi!

  • 30. november – andresepäev Andresepäevast algab advendiaeg. Valmistatakse või ostetakse advendikalendrid ja süüdatakse elektriküünlad.
    Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld.

  • 06. detsember - talvine nigulapäevJeesuse kaitsja (ning hiljem jõuluvanana) tuntud Nikolause päev. Seda päeva loetakse ka talve ametlikuks alguseks.

  • 13. detsember - luutsinapäevVanarahvale tähendas luutsinapäev lume tulekut, Skandinaavia maades tähistatakse sel päeval aga püha Lucia elu ja tegemisi. Eriti oluliseks on Santa Lucia päev kujunenud Rootsis, kus see igal aastal suuri pidustusi kaasa toob. Esinevad neidudekoorid, kus ühele neist - pikajuukselisele kaunile blondine neiule - säetakse juustele põlevate küünaldega pärg.

  • 21. detsember - toomapäevSellest päevast astus jõusse töötegemise keeld, mis vaid saabuvateks suurteks pühadeks ettevalmistusi lubas teha. Küpsetati leiba ning topiti tanguvorsti, lauale anti rasvast leemendav seapea. Mehed pruulisid õlut ning osalesid koristustöödel - tühjaks tõmmati nii ahjud kui puhastati korstnad. Vanal ajal käidi sel ajal külapeal toomaks - valges rõivais tarest taresse jõuluõlu mekkimas ning tänutäheks häid pühi soovimas.

  • 24. detsember - jõuludJõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel.
    Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul (vanainglise nimetus yule). Väga mitmel pool Lõuna-Eestis (Võru-, Setu- ja Mulgimaal) kutsuti jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad, mis sarnaneb balti ja slaavi nimetustega.

  • 31. detsember - vana aasta õhtu, nääridEestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.
    Vana aasta õhtul peetakse pidu, saadetakse sms-e, vaadatakse telerist aastalõpuprogrammi, kuulatakse presidendi kõnet, täpselt keskööl minnakse õue ilutulestikku vaatama. Aastavahetuse juurde kuulub küünalde ja säraküünaldega kuusk.

 

Vaata ja kliki