Elektrilevi arvesti sidehäire tähendas kliendi jaoks üllatavat lisaarvet. Klient tagajalgadel: nemad selle ju paigaldasid, miks mina vastutan?

 (119)
Elektriarvesti. Foto on illustratiivne.
Foto: Ain Liiva.

Vello sõnul ei olnud arvetel mingit märki, et tegu on vaid prognoositud arvetega. Järsku sai aga ta kaela lisanõude.

Vello sõnul paigaldati talle 10 aastat tagasi kaugloetav arvesti, mille näitusid teatas ta ise kuni viimase konfliktini Elektrileviga. "Mullu detsembris tellisin peakaitsme jagamise, sest majaomanikuna valmistasin ette maja jagamist kaheks korteriomandiks. Teine arvesti, mis täiendavalt paigaldati, oli samuti kauglugev. Esitasin aga näitusid mõlema arvesti osas, kuni paluti seda mitte teha, sest see olevat ka tegelikult kaugloetav. Edasiselt esitasin näitusid ainult vana arvesti kohta," kirjeldas Vello

Vello sõnul sai ta aga mais tagantjärele teate, et veebruarist ei saatnud ka uus kaugloetav arvesti näite, mistõttu veebruarist alates olid arved kõik prognoositud ja seega pidi ta juurde maksma. "Arvel polnud selle kohta aga mingit märki. Tegin skandaali ja kaks päeva hiljem vahetati arvestid uute ja tegelikult kauglugevatena töötavate vastu," ütles ta.

Mees on aga juhtunu tõttu pettunud. "Kui kaugloetav arvesti andmeid ei edasta, siis on see ju korrast ära ja Elektrilevi peaks selle välja vahetama, aga mitte prognoosarveid esitama ja kliendilt tasulist ekspertiisi nõuda põhjendusega, et muidu ju töökorras arvesti."

Elektrilevi mõõtevarade üksuse juht Priit Paltmanni sõnul mõistavad nad, et prognoosandemete kasutamine ja tasaarveldus põhjustavad ebamugavust ja "Vabandame ja tegutseme selle nimel, et juhul kui arvesti mõõteandeid ei edasta, jõuaks vastav info kõikide klientideni ning ka juhised, kuidas prognoosandmete asemel soovi korral ise näite teatada, et hilisemat tasaarveldust vältida. Vabandame kliendi ees, et temani info õigeaegselt ei jõudnud."

Seotud lood:

"Sidehäired ei mõjuta arvesti tööd, ega mõõtetäpsust. Nii ka konkreetse kliendi puhul, mõlemad arvestid olid töökorras ning tegemist oli andmeside häiretega," selgitab ta.

Miks aga kaugloetav arvesti alati ise mõõteandmeid ei saada?

Paltmann selgitab, et enamik arvesteid kasutab info edastamiseks elektriliine, mille kaudu ka elekter majja jõuab. Sidehäire on elektrijuhtmete kaudu leviv müra, mida põhjustavad nt rikkeline toiteadapter ja kahtlase päritoluga seadmed (ilma CE-märgiseta). Mõnel juhul on arvesti tööd segavad mürad võrgus sedavõrd suured, et arvesti andmeside parandamiseks tuleb elektrivõrku kaudu liikuva andmeside asemel paigaldada hoopis uus, teistlaadi andmeside süsteemi kasutav arvesti.

"Konkreetsel juhul sellise lahenduseni analüüsi ja alajaama piirkonnas müraallikate tuvastamise tööde järel jõutigi.
Kliendi esimese arvesti puhul kaugloetava arvesti andmesidet tööle ei saadudki ning seetõttu tuli kliendil ka pärast arvesti vahetamist näitu teatada. Pärast peakaitse jagamist paigaldatud teise arvesti puhul saadi uue arvesti andmeside lühikeseks ajaks tööle, ent siis ühendus katkes ning arvetel kasutati prognoositud koguseid. Kui andmeside taastus saime arvestist tegelikud mõõtandmed, mis olid suuremad kui prognoositud ning tasaarveldusega tuli kliendile seetõttu tavapärasest suurem arve," ütles Paltmann.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare