Halb uudis kortermajadele, kus korteriühistut pole veel loodud

 (32)

Lasnamägi
Foto: Madis Veltman

Tuleval aastal jõustub seadus, millega muutub korteriühistu olemasolu kohustuslikuks. Majades, kus seda pole, tehakse see sundkorras, kirjutab õigusabinõu jagav blogi Avokaado.

1. jaanuaril jõustub 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus, millega asendatakse hetkel kehtivad korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus ning millega on edaspidi reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted.

Kui käesoleva aasta lõpuni on võimalik kortermaju majandada ka ilma korteriühistuta, s.t. korteriomanike ühisuse kaudu, siis uue seaduse kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega.

Korteriühistu on selgem ja konkreetsem majandamise vorm

Korteriühistu eesmärk on moodustada eraldi juriidiline isik elamu paremaks haldamiseks ja hooldamiseks.

Kui kortermajas puudub korteriühistu, siis võib esineda segadusi seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. Kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga lepingu sõlmimisel võib korteriomanike ühisus tekitada segadust, sest pole selge, kes ikkagi on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud, ja kuidas teha kindlaks, kas ennast valitsejana esitlev isik üldse on seda. Korteriühistu kui juriidiline isik on oluliselt arusaadavam lepingupartner.

Seotud lood:

Samuti on korteriühistu puhul selgemalt paigas selle majandamise ja juhtimise põhimõtted, mida ühistu liikmed saavad põhikirjas konkreetselt kokku leppida.

Uuest aastast alates on korteriühistu kohustuslik

Kui uus seadus aasta alguses jõustub, siis enne seda asutatud korteriühistud jätkavad oma tegevust, nendele põhimõttelisi muudatusi ei toimu.

Kõigis nendes majades aga, kus korteriomanikud ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse riigi poolt automaatselt korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja registreerib ise uued korteriühistud ning selliste korteriühistute nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga „korteriühistu".

Sellisel viisil korteriühistu loomine ei tähenda aga seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile. Kui korteriomanikud on varasemalt ametisse nimetanud valitseja, siis esialgu jätkab see valitseja tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks

Registripidaja algatusel registreeritud korteriühistul ei ole esialgu põhikirja. Kui korteriomanikele see sobib, s.t ei soovita seaduses sätestatust erinevaid reegleid kehtestada, siis on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik.

Samas on põhikirja kehtestamine paljudel juhtudel soovitatav, eriti, kui tegemist on suurema kortermajaga, kus korteriomanike omavahelised suhted, ühistu juhtimine ja maja hooldamine-remontimine võivad viia segaduste või vaidlusteni.

Erandid väikestele kortermajadele

Eraldi reeglid kehtivad väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korteriomandit. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata korteriomandite arvust, on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.

Kui soovid ise otsustada, asuta korteriühistu ise

Arvestades, et 2018. aasta alguses tekivad kõikidesse kortermajadesse korteriühistud niikuinii, siis juhul, kui soovite ise otsustada, mis sätted põhikirja lähevad, mis saab korteriühistu nimeks, kes on juhatuses jms, tuleks korteriühistu ise moodustada enne 1.01.2018.

Varasemalt asutatud korteriühistutele ei too uus seadus ka kaasa vajadust põhikirja muuta, kuid korteriomanikud võiks oma ühistu põhikirja siiski värske pilguga üle vaadata, sest praegu leidub neis sageli sätteid, mis ei ole kooskõlas ka kehtiva õigusega.

Näiteks on mitmetes põhikirjades sätted selle kohta, kuidas juhatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle, samuti esineb sätteid, mis näevad võimaluse korteriomanik korteriühistu liikmete hulgast juhatuse või üldkoosoleku otsusega välja arvata. Kui tavalise mittetulundusühingu puhul on sellised sätted igati asjakohased, siis korteriühistu puhul mitte.

Korteriühistu liikmeks saamine kaasneb automaatselt korteriomanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda ainult seaduses sätestatud korras korteriomandi võõrandamise nõude esitamisega. Kui põhikirja sätted on seadusega vastuolus, siis sellised sätted on tühised ja neid ei saa rakendada.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
179 900€
Tallinn, Korter
160 000€
Tallinn, Korter
134 900€
Tallinn, Korter
115 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
229 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
161 500€
Tallinn, Korter
166 000€
Tallinn, Suvila
155 000€
Tallinn, Korter
107 000€
Jõelähtme vald, Korter
Otse omanikult!
90 000€
Tallinn, Korter

91 900€
Rae vald, Korter
97 900€
Rae vald, Korter
97 900€
Rae vald, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised