Tervisenõustaja selgitab: kas kuumal ajal peaks jooma külma või kuuma vett? Kui palju peab palaval päeval vett tarbima?

 (65)
Kattepildid
KraanivesiFoto: Marianne Kuusk

Tavalisel päeval oleneb vee tarbimise kogus iga inimese keha eripärast ja kaalust, kuuma ilmaga on oluline juua vett 1-2 liitrit rohkem kui tavaliselt, rääkis toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox.

„Kui tavaline tarbitav päevane vee kogus on meestel 3 ja naistel 2 liitrit, siis kuuma ilmaga tuleb kindlasti juua rohkem - umbes 4 liitrit," rõhutas holistiline tervise- ja elustiilisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox.

Ta täpsustas, et vee tarbimisel mängib alati rolli bioindividuaalsus, mis tähendab, et igaüks meist vajab vett erineval hulgal. Veel oleneb vajamineva vee kogus inimese kehakaalust - mida suurem see on, seda rohkem on vett vaja.

„Juua tuleks pigem söögikordade vahel kui söögi ajal, sest vesi on aluseline ja liigne vee joomine söögi ajal lahjendab meie maomahla ja muudab selle aluselisemaks kui näiteks liha seedimiseks vajalik oleks," soovitas Siim-Wilcox ja lisas, et siiski võib mõne lonksu vett võib ka söögi ajal juua.

Kuuma ilmaga soovitab toitumisnõustaja vett pudeliga kaasas kanda. „Tuletan meelde ka seda, et vett tuleks juua klaaspudelist, mitte plastikpudelist. Ja kindlasti mitte jätta plastikpudelit veega päikese kätte seisma, sest sellest eralduvad vette kahjulikud plastosakesed," täpsustas ta.

Seotud lood:

Jääkülm vesi pole parim mõte

Vaatamata sellele, et sooja ilmaga on tahtmine juua jääkülma vett, Siim-Wilcox siiski seda ei soovita. „Külm vesi on kindlasti jahutav, kuid tekitab kehale lisakoormuse, sest selle soojendamiseks kulutatakse energiat," sõnas ta.

Siim-Wilcox tõi näiteks, et lõunamaades juuakse enamasti hoopis kuuma teed. „Üldjuhul tuleks vett tarbida toatemperatuuril. Külma vett kuumal ajal juua võib, kuid jää lisamine sellele on üleliigne," soovitas ta.

Vajaminev vee kogus sõltub mitmetest asjaoludest. Vee tarbimist peaks suurendama järgmistel juhtudel:

  • kõrge temperatuur;
  • kui ollakse kõrgel merepinnast (üle 2500 m);
  • füüsiline aktiivsus (treeninguga kaotatud vee kogust saab täpselt teada kaaludes end enne treeningut ja uuesti peale treeningut. Siis on näha, kui palju on higistamisega kaalu kaotatud);
  • haigus, palavik, kõhulahtisus või oksendamine;
  • põie- või kuseteede põletikud;
  • rasedus ja imetamine;
  • suurenenud alkoholi tarbimine.

Vee kogust tuleks Siim-Wilcoxi sõnul suurendada kui tarbitakse diureetikume nagu kohv, must tee ja alkohol. „Võib tulla üllatusena, aga näiteks tassi kohvi joomisel eritab organism tunni jooksul terve liitri vett," tõi ta näiteks.

Pane vee hulka lisandeid

Veele võiks Siim-Wilcoxi sõnul lisada näpuotsaga mere- või Himaalaja soola, et keha soolade tasakaalu taastada, seda eriti kui palju higistatakse.

„Mõnikord soola lisamist veele ja toidule kardetakse, kuna arvatakse, et siis ei väljuta keha vett. Normaalse soolatarbimise korral (1,5 tl Himaalaja- või töötlemata meresoola päevas) ei tohiks aga sellist asja juhtuda," täpsustas ta.

Kui muidu võib suure vee koguse joomine olla raske, siis tuleb Siim-Wilcoxi sõnul appi n.ö. "vee söömine". „Lihtsasti on võimalik tarbitava vee kogust suurendada, kui süüa näiteks arbuusi, kurki ja tomatit, mis koosnevad peamiselt veest," ütles ta.

Veele maitse andmiseks võib sellele lisada näiteks marju, kurki, münti, sidrunit vms, mis muudavad vee joomise põnevamaks, kui tavalist vett juua ei ole soovi.

Rohkelt vett sisaldavad järgnevad toiduained (vee sisaldus protsentides):

  • kurk ja spinat (96%);
  • seller (95%);
  • tomat (93%);
  • arbuus (92%);
  • greip (91%);
  • maasikad (90%);
  • apelsin (87%);
  • õun (84%).
Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare