Ära jäta raha vedelema! Lennu hilinemise korral tuleks nõuda hüvitist, ka reisikindlustuseta

 (4)

LENNUJAAM
Foto: Karin Kaljuläte

Reisimise planeerimisel ning lennutranspordi kasutamisel tuleb reisijatel arvestada, et sellise transpordiliigiga käivad paratamatult kaasas võimalikud hilinemised või lendude tühistamised. Samas ei ole reisija tänapäeval enam päris jõuetu lennufirmade vastu ning Euroopa Liidus on pandud paika ühtsed lennureisijate õigused, kirjutab õigusnõuandeid jagav blogi Avokaado.

Lennureisijate õiguste kohaselt on reisijal õigus saada lennuettevõtjalt hüvitist ning selleks ei pea reisijal olema kehtivat reisikindlustust, samuti ei pea ta tõestama kahju tekkimist.

Hoolitsus ja hüvitis lennu hilinemisel

Kui lend hilineb vähemalt kaks tundi, on lennureisijal õigus lennuettevõtja poolsele hoolitsusele, mis hõlmab endas ooteajaga võrreldes piisavat sööki ning kahte tasuta telefonikõnet. Olenevalt sellest, kui palju lend hilineb, on reisijal õigus kas lennupileti eest raha tagastamisele, kui ta otsustab reisist loobuda, või tasuta majutusele juhul, kui lend lükatakse järgmisele päevale.

Lennureisija õigusi sätestav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 ei näe küll ette reisija õigust hüvitisele lennu hilinemise korral, kuid Euroopa kohtu praktika kohaselt on reisijal, kelle lend on sihtkohta hilinenud vähemalt kolm tundi, õigus saada lennuettevõtjalt hüvitist samas määras, mis lennu tühistamise korral. Hüvitise määr sõltub lennu pikkusest ning marsruudist, samuti ooteaja pikkusest ja võib ulatuda 125 eurost kuni 600 euroni.

Seotud lood:

Lennufirma vastuväited

Lennuettevõtjal ei ole kohustust maksta hüvitist, kui ta tõestab, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.

Väga sage põhjendus lendude hilinemisele on seotud tehniliste riketega või ilmastikuoludega. Ilmastikuolud ei saa olla erakorraliseks asjaoluks, kui lend hilineb vaid seetõttu, et lennukil ei ole vastavat tehnikat sellistes ilmastikuoludes lendamiseks, kuigi see on muidu tavapärane, või näiteks kui ei ole võimalik lennukile teha õigeaegselt jäätõrjet.

Need probleemid seonduvad pigem lennuettevõtja halva ettevalmistusega ja mitte erakorraliste ilmastikuoludega, mistõttu ei vabasta see ka hüvitise maksmisest. Küll aga loeti erakorraliseks asjaoluks 2010. aasta kevadel Euroopa lennuliikluse halvanud Islandi tuhapilv.

Tehnilised asjaolud saab lugeda erakorraliseks asjaoluks vaid siis, kui need tulenevad sündmusest, mis ei ole omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (näiteks varjatud tootmisdefekt või terrorismiga põhjustatud kahtlus). Lennuki puudulikust hooldusest tulenevad tehnilised probleemid ei ole erakorralised asjaolud ega vabasta lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest.

Isegi, kui erakorraline asjaolu võib olla aluseks hüvitise mittemaksmisele, siis ei vabasta selline asjaolu lennuettevõtjat abi ja hoolitsuse pakkumise kohustusest.

Nõue lennufirmale ja avaldus tarbijakaitseametile

Kui lend on hilinenud, tühistatud või reisijat ei lubatud lennule, siis tuleb esmalt esitada kirjalik nõue lennuettevõtjale. Kui lennuettevõtja ei ole nõus hüvitist maksma või pakutud lahendus ei ole reisijale vastuvõetav, siis saab esitada vastavasisulise avalduse tarbijakaitseametile.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
hint.mobile.error_no_name
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised