Erisus pole takistuseks töötajal anda head panust



Töötukassa töö- ja karjäärimess Tallinnas Kultuurikatlas tänavu novembris.
Töötukassa töö- ja karjäärimess Tallinnas Kultuurikatlas tänavu novembris.Foto: Priit Simson

Eesti Töötukassa on organisatsioon, kelle peamine ülesanne on toetada tööotsijaid neile sobiva töö leidmisel ja nad teavad oma vaatenurgast, kui keeruline see võib olla ka tervetel, rääkimata vähenenud töövõimega inimestest.

„Vähenenud töövõimega inimeste puhul mängib töö leidmise juures olulist rolli lisaks töötaja enda valmisolekule ka tööandjate valmisolek seda teha – anda neile võimalus ja uskuda neisse,“ ütleb Kristiina Palm, Eesti Töötukassa personalijuht-tööandjatega koostöö nõunik.

„Meie usume, et inimene on tervik ja seda kogu oma mitmekesisuses ja erisustega – erisus ei takista töötajana hästi panustamast. Lihtsalt igale inimesel tuleb leida jõukohane töö ja olla valmis tegema pingutusi just sellele inimesele sobiva töökeskkonna ja tingimuste loomisesse,“ lisab ta.

Tööandja hindab avatud suhtumist

Kui inimene tööandjale oma vähenenud töövõimest ei teavita, siis tööandja spetsiaalselt selliseid andmeid ei uuri. Palmi sõnul nendel eraldi arvestust ei peeta, see tundub kuidagi kohatu. Tööandjal on aga teada, et veidi enam kui veerandsada inimest kasutab seadusega ettenähtud puhkust. Nad töötavad väga erinevatel ametikohtadel nii maakondlikes osakondades kui ka keskkontoris – nende hulgas on infospetsialiste, töövahenduskonsultante, juhtumikorraldajaid, juhtivkonsultante, teenusekonsultante, karjääriinfo ja keskkontori spetsialiste.

„Need inimesed on ise tee meieni leidnud, me ei ole teadlikult teinud selleks eraldi pingutusi, küll aga oleme ka ise avatud suhtumisega. Vähenenud töövõimega inimeste (keda on meie klientide hulgas aina enam) nõustajatena on nad ise just parimad nõuandjad – sarnane kogemus aitab paremini mõista ja soovitusi anda, nad räägivad nö ühist keelt,“ märgib Palm.

Ta usub, et tööandja teadmata on sellised inimesed töötukassa meeskonnas töötanud juba aastaid. Palmi sõnul lähtub Eesti Töötukassa põhimõttest, et tööle värvatakse ja valitakse ametikohale alati sobivaim töötaja tema teadmiste, oskuste, isikuomaduste ning hoiakute ja väärtuste alusel ja seetõttu sageli ei teatagi, et tegemist võib olla vähenenud töövõimega inimesega. „Tööandjana on aga hea erisustega kursis olla, et vajadusel koos töötamise toetamiseks häid lahendusi leida. Meie kogemuses ka inimesed räägivad oma erisustest aina avatumalt,“ ütleb Palm. „Me värbame inimest, mitte puuet/erivajadust – järelikult on koostöös, avatult asjadest rääkides lahendusteni jõudmine parim viis,“ lisab ta.

Loe veel

Lahendused koos töötajaga

Kas tööandja soovib oma meeskonnas näha vähenenud töövõimega inimesi, on hoiaku ja suhtumise küsimus. See eeldab kindlasti esmajoones soovi, tahtmist ja valmisolekut leida nende vajadustest lähtuvaid lahendusi. Lahendusteni jõutakse koos töötajaga, sest nemad ise oskavad seda kõige paremini hinnata. Abistamisega ja võimaluste pakkumisega ei peaks ka üle pingutama. Palm märgib, et tervete inimestena kipume nö üle mõtlema ja keskenduma nüanssidele, mis erivajadusega inimese enda jaoks ei ole üldsegi probleem. Nad annavad ise sellest suurepäraselt märku ja nö töö käigus õpetavad ja juhendavad. Nii tegutsedes saab leida lahendused, mis inimest ka tegelikult aitavad ja üsna tihti on need väga lihtsad ja väikesed nüansid.

Eesti Töötukassa on oma füüsilise töökeskkonna kujundamisel püüdnud maksimaalselt arvestada universaalsete ligipääsetavuse tingimustega erinevate erivajadustega inimestele. Aga teinud ka kohandusi, et näiteks ratastoolis töötaja pääseks erinevatesse ruumidesse või hankinud pimedale töötajale töö tegemiseks spetsiaalse arvutiprogrammi. Väga sageli piisab aga pisiasjade ümberkorraldusest – vaegnägijale printerile kleepsu panemisest, et ta tunneks kuhu puutetundlikul ekraanil oma dokumendi trükkimiseks sõrm asetada või lühikest kasvu töötajale treppredel puhkeruumi, et kapist nõusid kätte saada. Enamikel juhtudel on tegemist väga lihtsate lahendustega.

Aga iga uue inimesega õpib tööandja juurde, sest need kogemused on kõik erinevad ja ainulaadsed. Kahtlemata nii juhtidele kui ka kolleegidele on see võimalus avardada oma maailmapilti – selline kogemus on kasvatanud tolerantsust, märkamist, hoolimist, mõistmist.

Tööandjal võib ette tulla ka olukordi, kus tuleb kliente kasvatada, ebameeldivate kommentaaride pärast erivajadusega töötaja aadressil neid korrale kutsuda ja seeläbi oma töötaja eest seista. „Oma panuse anname erivajadusega inimesi värvates ka ühiskonnas tolerantsuse ja sallivuse kasvatamisele,“ ütleb Palm.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare