Jurist selgitab: kas üürnik peab ka tegelikult tagatisraha maksma ja kui suur see üldse olla tohib?

 (4)

Jurist selgitab: kas üürnik peab ka tegelikult tagatisraha maksma ja kui suur see üldse olla tohib?
Foto: Vida Press

Avokaado õigusalane blogi kirjutab, et üürilepingu sõlmimisel on üürileandjal ja üürnikul soovitav lepingus kokku leppida võimalikult täpselt kõik üürisuhet puudutavad tingimused.

Kokkulepete tregemisel tuleb aga hoolikalt jälgida, mis normid seaduses on imperatiivsed ja millised dispositiivsed. Võlaõigusseaduse üürilepinguid puudutavad sätted on enamjaolt dispositiivsed, see tähendab, et pooled võivad kokku leppida teisiti kui seaduse üldine regulatsioon. Kui kokkulepet ei ole, lähtutakse seaduse regulatsioonist.

Eluruumi üürisuhetes on seadusandja lähtunud põhimõttest, et üürnik on üürisuhtes nõrgem pool ning sellest tulenevalt on eluruumi üürniku kaitseks sätestatud ka mitmeid imperatiivseid sätteid, mis tähendab, et poolte kokkulepped, mis on seaduse kaitset omava poole jaoks seadusega võrreldes kahjulikumad, on automaatselt tühised.

Kas üürnik peab maksma tagatisraha?

Seaduse kohaselt võib eluruumi üürilepingus ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Regulatsioon puudutab eluruumi üürilepingu puhul tagatisraha võtmise piiramist kolme kuuga. Äriruumi üürilepingute puhul sellist piirangut seadusest ei tulene.

Kui suur võib tagatisraha olla?

Seaduse kohaselt võib eluruumide korral nõuda kuni kolme kuu üüri suurust tagatisraha. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, kusjuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.

Äriruumide tagatisraha suurusele mingit piirangut seatud ei ole, tuleb vaid jälgida, et tagatisraha nõue ei oleks ebamõistlikult suur, vastasel juhul võib see minna vastuollu lepinguõiguse üldiste põhimõtetega (näit. mõistlikkuse, poolte tasakaalu, hea usu ja heade kommetega).

Kas üürileandja võib tagatisraha mistahes viisil hoiustada?

Eluruumi üürilepingu korral peab üürileandja tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.

Äriruumide tagatisraha puhuks sarnast nõuet seadusest ei tulene ning üürileandja ei pea tagatisraha eraldi hoiustama ega sellelt intressi arvutama ega maksma. Küll võib see tuleneda aga konkreetsest äriruumi üürilepingust ja poolte kokkuleppest.

Hoolimata seaduse regulatsioonist on praktikas aga levinud olukord, kus eluruumide üürileandja ei hoiusta tagatisraha oma varast eraldi ning samuti ei arvesta ega maksa sellelt üürniku kasuks intressi. Sellisel puhul on nii, nagu kõikide eraõiguses toodud kohustuslike normidega - niikaua, kui poolte vahel ei teki vaidlust, ei ole ka normi rikkumisel tagajärgi. Kui aga üürnik on oma õigustest teadlik, siis oskab ta ka nõuda talle seadusega tagatud õiguste järgmist üürileandja poolt.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised