Mitmed toidud on pakendatud kilesse või plastikusse, nende hulgas näiteks värske liha, gurmeejuust, puuviljad, köögiviljad, saia- ja leivatooted. Ent nendesamade toitude pakendamiseks on olemas oluliselt ohutumaid alternatiive, kirjutab tarbijauuringute portaal Choice.

Plastik kui aine ei ole iseenesest probleem. Need polümeermolekulid, millest plastik koosneb, on piisavalt suured, et pakendi materjali mitte toidule üle kanda. Ent plastik võib sisaldada ka oluliselt väiksemaid molekule, mis liiguvad ka oluliselt vabamalt aines ringi ning võivad seetõttu toidule sattuda.

Plastik võib mõne aja möödudes laguneda, vabastades monomeere või kemikaale, mida pakendile õigete mehaaniliste omaduste tekitamiseks on lisatud.

Antud juhul sõltubki plastiku ohtlikkus seega konkreetsest ainest. Choice'i eksperdid toovad välja, et üks kahest ohtlikumast ainet on polükarbonaadid, mida kasutatakse sageli säilituskarpides, pudelites ja konservide sisemuses ning mis võib vabastada BPA kemikaali, mis mitmete ekspertide sõnul võib olla suureks terviseriskiks.

Teine ohtlik materjal on PVC, mida kasutatakse pudelite, toidukile ja keeratavate korkide valmistamisel. PVC on üsna kõva ja jäik aine, nii et sellele lisatakse sageli lisaaineid, mis seda paindlikumaks muudavad. Nende lisaainete hulka võivad kuuluda sojaoa õli ja ftalaadid, mis on samuti tervisele potentsiaalselt ohtlikud.