Kes saab kodulaenu ja kes mitte? Suurpangad teevad põhjaliku ülevaate, millest nende laenuotsus sõltub

 (55)
Kes saab kodulaenu ja kes mitte? Suurpangad teevad põhjaliku ülevaate, millest nende laenuotsus sõltub
Foto: Pille-Riin Pregel

Nõuded laenu saamiseks on karmimad kui enne viimast majanduskriisi. Küsisime pankadelt üle, mis on hetkel kõige tähtsamad tegurid, mis sinu laenuotsust mõjutavad.

Teisipäevases Eesti Päevalehes kirjutati kodulaenudest ja kuidas möödunud aastal osteti vaid 63% kinnisvarast eluasemelaenu abil. Artiklis sõnas nii kinnisvaraekspert Tõnu Toompark kui ka KredExi juhataja Lehar Kütt, et kuna enne viimast majanduskriisi anti laenu liiga kergekäeliselt, siis nüüd on nõuded laenu saamiseks karmistatud. Seepärast pidas Kasuliku toimetus paslikuks pankadelt üle küsida, millest tänapäeval sõltuvad ja millised tingimused pead sa täitma, et kodulaenu taotlusele jaatava vastus saada.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on iga laenutaotlus unikaalne, seega konkreetseid näiteid inimestest, kes saavad laenu, on raske tuua. "Küll on aga laenu väljastamisel kaks põhitegurit, mis laenuotsust mõjutavad: kliendi maksevõime ja tagatis. Lisaks oluline aru saada, kas tegemist on uue kodu ostmisega, kas soovitakse kodu vahetada, kas soovitakse osta teine kodu või laenu soovitakse hoopis kinnisvara investeerimise eesmärgil," sõnas ta.

Pärgma selgitab, et pank analüüsib hoolega, millised on inimese sissetulekud ja olemasolevad kohustused, et veenduda, kas laenukohustus on kliendile ka pikas perspektiivis jõukohane. "Väljaminekuid analüüsides võetakse arvesse ka kohustusi, mis võivad kliendil olla teiste inimeste ees (eraisikult laenatud raha). Maksevõimele lisaks on oluline aru saada, kas inimesel või leibkonnal on võimekus laenukohustuste kõrvalt ka raha säästa," selgitas Pärgma.

Seotud lood:

Ta lisas, et kodulaen on pikaajaline kohustus ja pangale on oluline olla veendunud, et klient saab hakkama ka siis, kui tema majanduslikus olukorras toimuvad ootamatud muudatused, näiteks väheneb sissetulek või pere suureneb ja igapäevakulutused kasvavad. "Oluline on mõista, kas pere on harjunud säästma või pigem kulutatakse kõik ära. Isegi kui sissetulek on piisavalt suur, kuid ei säästeta, siis tuleb aru saada, millele raha kulub ja kas täiendava suure laenukohustuse võtmine on mõistlik."

Kuid mis on oluline tagatise puhul? "Tagatiseks on tavaliselt ostetav vara ja selle juures on oluline selle seisukord. Kui vara seisukord nõuab täiendavaid investeeringuid, siis küsib uurib pank kindlasti, kuidas on laenuvõtjal plaanis vara seisukorda parandada ja millistest vahenditest seda tehakse," kinnitas Pärgma.

Pärgma räägib, et kui endal vahendid puuduvad, võib mõelda suuremale laenusummale (kui algselt soovitud laenusumma on väiksem kui võimalik maksimum). Laenu väljastades on vajalik vara hinnata ehk tellida eksperthinnang. Kui vara turuväärtus ja müügihind erinevad, võtab pank finantseerimisel aluseks madalama väärtuse.

Lisaks on kodulaenu puhul vajalik ka enda rahaline panus. "Omafinantseeringuks peaks arvestama vähemalt 10–15% ja sellise summa kogumine võib võtta aega. Samuti peaks arvestama laenuga kaasnevate muude täiendavate kuludega," sõnas Pärgma.

"Laenuperiood võiks olla nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik. On äärmiselt ebamõislik võtta näiteks 30 000 eurot laenu 30-ks aastaks, kui on võimalik see viieteist aastaga tagasi maksta, sest intressikulu läheb ebamõislikult suureks. Esimese kodu ostmisel on eriti oluline valida mõistlik tagasimakse periood. Mida rohkem on laenu põhiosa tagasi makstud, seda suurem on n-ö omakapital järgmise kodu ostmiseks. Laenuperiood ei sõltu otseselt laenuvõtja vanusest. Oluline on kliendi võimekus laenu mõistliku aja jooksul tagasi maksta."

Reaalseid näiteid

Swedbankist öeldi Kasuliku toimetusele, et näidisprofiile on raske välja tuua, sest laenuotsused vaadatakse üle individuaalseid ja tegureid, millest laenuotsus sõltub, on meeletult palju. SEB-st küsides jagati aga ka näiteid niiöelda tüüpilistest klientidest, kes laenu küsivad ja millises summas võiks nende kuumaksed olla.

Inimene A (kõige tüüpilisem kinnisvara ostja Eestis)
Vanus – 30
Netosissetulek – 1300 eurot/kuus
Siseneb kinnisvaraturule, et osta oma esimest kodu.
Keskmine laenusumma Eestis on umbes 44 000 Eurot.
Laenu saab võtta kuni 30 aastaks, orienteeruv kuumakse võiks olla umbes 176 eurot.

Loe veel

Inimene B
Vanus – 48
Netosissetulek – 1500 eurot/kuus
Ostab endale suvila või kinnisvara oma lastele.
Keskmine laenusumma Eestis on umbes 32 000 Eurot.
Laenu saab võtta umbes 25. aastaks orienteeruv kuumakse võiks olla umbes 145 eurot.

Inimene C

Vanus – 32
Netosissetulek – 1800 eurot/kuus
Ehitab või ostab endale maja/suuremat eluaset
Keskmine laenusumma Eestis on umbes 120 000 Eurot
Laenu saab võtta kuni 30 aastaks, orienteeruv kuumakse võiks olla umbes 480 eurot.

Esimese näite sissemaksete summa algab 20%-st, kuigi esimese ja kolmanda kliendi puhul oleks ilmselt võimalik rakendada ka Kredex’i käendust, st sissemakset alates 10%-st, selgitati SEB-st.

Hea lugeja! Kas sul on hiljutisi kogemusi kodulaenu võtmisega? Milline oli sinu laenuotsus? Anna oma kogemustest teada aadressil kasulik@delfi.ee.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare