Seesam kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul ei pea üllatavalt paljud inimesed väikest pisivalet kahjunõudes kriminaalseks. Nii ongi levinud liiklusõnnetuse korral vanade vigade kirjutamine värske õnnetuse arvele, varguse puhul venitatakse varastatud esemete nimekirja pikemaks ning troopilist puhkust nautivad reisikindlustatud püüavad võltsitud haiguslugudega kindlustuse arvelt mõnusat puhkust pikendada. Kuigi ideetasandil võib kõik ideaalne tunduda, siis tihti ei mõelda tagajärgedele.

Lahtised piirid ja mugav ühendus kaugete asukohtadega on inimesed reisipisikuga nakatanud ja ühes sellega leitakse üha uusi loomingulisi võimalusi kindlustusest viimase võtmiseks. Jõhvikule meenub juhtum, kus reisil viibiv inimene andis teada oma raskekujulisest seljahaigusest ning saatis ka ravidokumendid. Kuna haige ei saanud istuda ja õigel kuupäeval koju naasta, nõudis ta uute lennupiletite ja kauemaks jäädud päevade eest hotelli hüvitamist, kokku enam kui 6000€.

„Kuna meil tegeleb iga juhtumiga algusest lõpuni üks kindel kahjukäsitleja, kes kontrollib kõiki kahjuga seotud dokumente ja vajadusel kontakteerub ka nimetatud raviasutusega, selgus üsna kähku, et see konkreetne arstitõend oli võltsing. Inimene küll registreeris end haiglas patsiendiks, kuid diagnoosi talle ei pandud ja nimetatud dokumente haigla ei väljastanud. Selle loo lõpus sai valetaja ka kriminaalkorras karistatud,“ rääkis Jõhvik.

Näiteks tuleb kodukindlustuse sõlminutel varguse korral teavitada sellest politseid, kellele on tarvis esitada ka nimekiri asjadest, mis kodust puudu või lõhutud. „Kui aga jõuab kätte aeg koostada samasugune nimekiri ka kindlustusele, on ohvrid saanud paar päeva juhtunut seedida ja ühtäkki on ka nimekiri pikem,“ jagas Jõhvik tihti esinevat skeemi.

Kindlustaja sõnul on igati mõistetav, kui suurest ehmatusest kõik kohe silma ei hakka ja pisiasju nimekirja hiljem lisandub. Kuid teler ning mõned teised suuremad ja väärtuslikumad esemed ei saa kohe kindlasti märkamata jääda. „Oluline on siinkohal teadvustada, et politsei ja kindlustus teevad selliste juhtumite puhul tihedalt koostööd ning iga detail vaadatakse üle suurima tähelepanuga.“

Liikluskindlustuses on tavapärane, kui värskelt juhtunud õnnetuse puhul püütakse kindlustuse arvelt korda saada ka kõik vanad vigastused. Näiteks sõidetakse autole tagant otsa, kuid kannatanu esitab nõude ka küljevigastuse kohta. Nõude esitaja kahjuks on kindlustuseksperdid pikaajalise kogemusega ja suudavad valed kiiresti tuvastada. „Vajadusel võetakse auto lahti ja tehakse ekspertiisi käigus kindlaks, kas väidetav viga ikka tekkis antud õnnetuse käigus. Ekspertiisi eest maksab kindlustus ja üks põhjalik liiklustehniline ekspertiis võib ulatuda üle paari tuhande euro,“ rääkis Jõhvik.

Kui mõnes kindlustusliigis esineb selliseid väljaminekuid palju, on kannatanuks lõpuks aus inimene, kelle igakuised kindlustusmaksed seetõttu suurenevad.

„Inimesed arvavad tihti, et on nutikad, kuid satuvad hoopis tõsisema jälgimise alla ja hilisem kahjukäsitlusprotsess teiste kahjudega on suure tõenäosusega hoopis põhjalikum. Kergelt pääsevad need, kelle nõude hüvitamisest kindlustuspakkuja lihtsalt keeldub, kuid tegelikult võib ootamatult selguda, et kahjunõudega tegeleb politsei ja loodetud tulu asemel ootab ees pikem suhtlus politseiga. Eesti seadused lubavad pettureid karistada kuni viieaastase vangistusega,“ selgitas kindlustaja.

Jõhvik kutsub inimesi suhtuma kahjukäsitlejasse kui usaldusisikusse, kes aitab õnnetuse-eelse olukorra taastada ning ausa koostöö puhul kulgeb kogu protsess kiirelt ja valutult.