Virkebau sõnul teavad sotsiaalmeediarakendused ning otsingumootorid inimeste kohta palju rohkem, kui nad seda ise arvavad. “Facebook ja Google prognoosivad algoritmide põhjal eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju ja tarbimiseelistusi. Targemad kaubanduskeskused teavad isegi seda, kui naine ootab last ja millal ta sünnib,” rääkis Virkebau.

Virkebau sõnul kogutakse ja analüüsitakse andmeid peamiselt selleks, et inimestele paremaid ja personaalsemaid teenuseid pakkuda. “Andmeanalüüs sarnaneb personaalse meditsiini või moodsa selgeltnägemisega – sellega saab lugeda soove ja mõtteid ning ennustada tulevikku. Andmekäitlejad teavad palju rohkem, kui me ise Facebooki märgime. Näiteks võib muutunud sõpradevõrgustik tähistada uut töökohta või kallimat.”

Halval juhul lõpeb hooletu küberhügieen peretüli, pangaarve tühjendamise, väljapressimise või kontode kaaperdamisega.
Argo Vikerbau

Argo Virkebau sõnul kasutatakse andmeanalüüsi pigem anonüümselt, aga siiski on see info kuskil olemas. “Nii mobiilioperaatorid, sotsiaalvõrgustikud kui otsingumootorid valvavad andmeid väga tõsiselt. Kõik info, mida Google või Facebook inimesest teavad, ei ole kellelegi avalikult kättesaadav, kuid peaks siiski panema mõtlema sellele, et sarnaselt koduukse lukustamisele peab igaüks tegelema ka küberturvalisusega,” rääkis Virkebau ja lisas, et halval juhul lõpeb hooletu küberhügieen peretüli, pangaarve tühjendamise, väljapressimise või kontode kaaperdamisega.

Mida Google ja Facebook Sinust teavad või oskavad prognoosida?
  • Varasemat ja praegust asukohta, päevakava.
  • Eelseisvaid tegevusi ja asukohti.
  • Üritusi, kus osaled või plaanid osaleda või kus su sõbrad käivad.
  • Elukohta ja sünnilinna
  • Millal ja kellest lahku läksid ja praegust elukaaslast
  • Seksuaalset orientatsiooni ja eelistusi
  • Eelmisi ja praegust töökohta
  • Pereliikmeid
  • Tähtpäevasid
  • Religiooni
  • Gruppe, kuhu kuulud
  • Poliitilisi vaateid
  • Lemmikbände, -filme, -seriaale, -toite, -mänge, -hobisid, -raamatuid
  • Privaatsõnumeid
  • Veebilehti ja videosid, mida vaatad
  • Meeleolu
  • Sõpru, kelle oled leidnud või hüljanud
  • Krediitkaardiandmeid
  • IP-aadressi
Soovitused, kuidas parandada küberhügieeni:
  • Kõige olulisem on kaitsta e-posti paroole. Peale privaatsõnumite on e-post värav teistele paroolidele ja kontodele.
  • Kasuta tugevat parooli, mis koosneb nii sõnadest kui ka tähtedest. Vaheta parooli regulaarselt. Ära kasuta sama parooli erinevates keskkondades.
  • Paroolide regulaarne vahetamine ja kaitsmine on elementaarne, aga mitte lõpuni turvaline. E-posti (ja sotsiaalmeedia) kontode kaheastmeline autentimine teeb kontole sissemurdmise praktiliselt võimatuks. Sarnaselt mobiil-ID kasutamisega tuleb peale tavaparooli sisestamist autentimiseks sõnum mobiilile. Kaheastmelist autentimist saab Google’is seadistada siin.
  • Kõige rohkem nuhivad tuttavad. Kui sa ei soovi, et sind ümbritsevad inimesed sinu kontosid loevad, siis logi alati keskkonnast peale selle kasutamist välja.
  • Veendu sõnumit saates, et saadad selle kindlasti õigele inimesele. Valele aadressile saadetud sõnumid on üks levinumaid andmekaitseriske. Mõtle väga hoolikalt enne, kui jagad elektrooniliselt sõnumeid, videoid või faile, kas oled kindel, et see adressaadilt edasi ei liigu.
  • Sotsiaalmeedias puhkuse ajal piltide või asukoha jagamine võib jõuda varasteni. Postita alles siis, kui oled tagasi kodus.
  • Jaga Facebookis spetsiifilisemat infot ja pilte gruppidele, mitte avalikul seinal. Samas arvesta, et keegi grupi liikmetest võib info edasi saata või salvestada.
  • Ära kliki pimesi linkidele, mis sulle saadetakse Facebookis, Skype’is või e-posti teel. Kui link on kahtlane, küsi saatjalt üle.

Andmekaitsepäeva tähistatakse 28. jaanuaril üle maailma. Päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust võimalikest internetiohtudest ja parendada küberhügieeni.