Linnapilti lisandub aina enam uut tüüpi sõiduvahendit. Millega on tegu ja mis reeglid sellele kehtivad?

 (57)
Ampler ratas
Foto: Hendrik Osula

Linnapilti on tekkinud sõiduvahendid, mis näevad välja täpselt nagu jalgrattad, aga liiguvad kiirelt nagu rollerid. Millega on elektrirataste näol tegu ja millised reeglid neile liikluses kehtivad?

Elektriga jalgratas on liiklusseaduse valguses nagu tavaline jalgratas, kuigi sõiduvahend liigub paljuski mootori jõul ja kiiremini kui enamik tavarattaid. Rattasprinteritega elektriratas siiski ei võistle, maksimaalne kiirus on üldjuhul 25-30 kilomeetrit tunnis, mõned üksikud rattad võtavad kiirust üles ka kuni 40 kilomeetrit tunnis. Üldjuhul sõltub kiirus lisaks mootori võimsusele ka teeoludest, ilmast ja jalgratturi enda panusest.

Kuna seaduse järgi on tegu jalgratta ja mitte rolleriga, siis võib sellega liigelda nii kergliiklusteel kui sõiduteel, aga viimase eelduseks on lastel jalgrattaloa ja kiivri olemasolu, kusjuures kiiver on alati soovitatav ka täiskasvanul, sest ka 25 kilomeetrit tunnis pole naljaasi, eriti kui kokku peaks kokku põrkama mõne teise liikuva objektiga.

Tipptunniummikutest ilma higistama ajava rassimiseta möödavuramine pakub kahtlemata ajavõitu ja rahuldust, aga kindlasti ei tohi unustada ettevaatlikkust - Eesti suuremad linnad ei hiilga veel rattasõbralikkusega ja ka autojuhid ei oska veel keskmisest kiiremate ratturitega arvestada.

Aku peab vastu kuni 100 kilomeetrit

Kuna jalgratas sõidab mootoril, mida toidab aku, siis on selge, et esimene küsimus rattamüüjale käib reeglina aku vastupidavuse, eluea ja laadimise kohta. Keegi ei taha teele jääda, isegi kui kondijõul on võimalik tühjast akust hoolimata edasi liikuda.

Seotud lood:

Üldjuhul peab ratta aku ühe laadimiskorraga vastu 50-100 kilomeetrit ja täpne resultaat sõltub ilmast (kas tuul tõukab tagant või puhub vastu), teekattest ja maastiku reljeefist ning muidugi ka sellest kui palju teekonna jooksul on soov ise juurde vändata.

Jalgratta akut saab laadida igal pool, kus on elekter ja pistik - koolis, kohvikus, töökohas, seega kui tekibki kahtlus, kas ratas ka koju tagasi viib, tasub sõiduvahend kasvõi lühikeseks ajaks vooluvõrku ühendada. Päris tühja akut laetakse täis siiski 3-4 tundi, seda võib teha sagedaste sõitude korral öösiti. Aku eluiga on umbes 500 laadimist, seejärel tuleb aku uue vastu vahetada.

Elektrit võtab ratas vähe: sagedane sõitja suudab vaevu 5 eurot suve jooksul ära kulutada.

Põhimõtteliselt saab sõita elektrirattaga ka paduvihmas ja talvel libedaga, küll tuleb viimasel puhul valida rattale alla talverehvid. Teist ratast sportimiseks pole tarvis kõrvale soetada, sest sõita saab ka mootorita ja sel moel kaloreid põletada. Nii nagu iga liikuv sõiduvahend, vajab ka elektriratas hooldust, seda saab teha igas rattahoolduskohas.

Elektri jõul liikuv ratas pole küll päris igaühele, aga sellest on abi neile, kelle töö- või koolitee on liialt pikk, et jalgsi või tavarattaga liikuda, samas autot kas pole või pole soovi istuda ummikutes.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare