Nördinud parkija: miks väidab Europark, et linn ei luba nende mudamülkaid asfalteerida?

 (53)

image
Foto: Lugeja pilt

Europarki kliendi väitel ei asfalteeri parklafirma ajutisi parklaid põhjusel, et linn seda ei luba. Linn kummutab valeväite. Europarkla omakorda selle, et ajutised parklad üleüldse neile kuuluksid.

Europarki klient Jaanus (nimi muudetud - toim.) räägib Delfi Kasulikule, et parkla esindajad olla hiljuti tänaval viinud läbi rahuloluküsitlust. Klindina leiab ta, et teenus on vajalik, kuid selle kvaliteet peaks olema märksa kõrgem.

„See on väga ebameeldiv, missugune pori nendest parklatest tänavatele jõuab. Kruusakattega Europarklaid on nii palju. Kuival ajal need lennutavad tolmu, märjal ajal määrivad tänavaid, jalakäijaid aga ka parklates sõitvaid autosid. Kui on kõvem sadu, on näha, kuidas porijoad tänavale voolavad," räägib Delfile Jaanus.

Kui Jaanus Europarki tänavaküsitlejatele oma mõtted välja käis, küsis ta muuhulgas, miks need parklad ometi asfaltkatet ei saa. „Seepeale öeldi, et linn ei luba kõvakatet panna," vahendab Jaanus Europarki esindajate öeldut.

Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Toomas Pirni edastusel on linna seisukoht hoopis risti vastupidine.

„Tallinna transpordiamet on aastaid selgitanud eraparkalte operaatoritele, et parkimisplatside kate peab olema korralik, et sõidukitega ei tassitaks parklatest sõiduteele pori," edastab Pirn.

Enamik selliseid eraparklaid on ajutised, st kinnistuid kasutatakse parklana kuni seal ehituse alguseni. Seadus sellist ajutist kasutamist ei keela. „Probleem on pigem selles, et arendaja ei soovi platsi ajutiselt ja lühiajaliselt parklana kasutamisse investeerida. Liiklusseadus ütleb, et maaomanik korraldab liiklust oma maal ise. Seega ei saa linn eramaal parkimist reguleerida ning eraparklale normide kehtestamiseks puudub seaduslik alus," selgitab Pirn.

Ta lisas, et eraparklate puhul on ka palju positiivseid näiteid kiviparketi ja muu kõvakatte kasutamise osas.

Europark: me ei ole ühegi ajutise parkla omanik

Europarki juhi Karol Kovaneni selgitusel ei ole Europark ühegi ajutise ega püsiva parkimisplatsi omanik. „EuroPark on operaator, kes osutab teenust ühelt poolt maaomanikule teiselt poolt parkivatele klientidele," selgitab Kovanen.

Loe veel

Tema selgitusel on ajutised parkimisplatsid mõeldud kinnisvaraarenduseks. Need on ajutised, kuni sinna hooneid peale ehitatud pole. Kovanen tunnistab, et nii mõnelgi platsil on ehitustegevuse alustamine erinevatel põhjustel veninud ja ajutisest parklast on saanud aastakümneid kruusaväljana toimetav parkimisplats.

„Samas pole nende platside perspektiiv parklana üle kahe aasta olnud ega ole ka täna - parkla tegevuse lõpetavad geoloogilised uuringud, ehitustegevus, ala kasutamine millegi muu kui parklana. Sellistel platsidel parkla ongi ajutine nähtus ja see ei saa seada täiendavaid piiranguid maaomaniku eesmärkidele," ütleb Kovanen.

Parklafirma juht lisab, et enamikel juhtudel ajutise parkla opereerimisest saadav tulu ei kata maa omamisega seotud kulusid - igakuised investeeringukulud (pangalaen) ja maamaks.

Selleks, et üks ajutine parkla saaks kõvakatte, peab otsus selleks sündima maaomanikult, mitte Europarkilt kui operaatorilt.

„Ühe ruutmeetri asfalteerimine või kivisillutisega katmine maksab ca 20-25eurot+käibemaks. Parklas võib rusikareeglina arvestada, et ühe parkimiskoha jaoks on vaja 30 ruutmeetrit (koht ise ja manööverdamisruum). See teeb ca 750 eurot parkimiskoha hinnaks. See omakorda tähendab parkimise hinnas ca 40 eurot kuus kliendile arvestades, et investeering tuleb 2 aasta jooksul amortiseerida. Seda lisahinda ei ole kliendid valmis maksma ega maaomanikud tulus kaotama. Tegemist on ainult ehitushinnaga," annab Kovanen vihje, miks maaomanikud oma ajutisse kasutusse antud parkla-kinnistuid asfalteerima ei kipu.

Samuti võrdub uue kõvakatte rajamine ehitustegevusega, milleks on vaja läbida terve ehitusloa protsess. „Niisama killustikuplatsile asfalti laotada ei tohi, selle peale saaks linnalt trahvi ja kohustuse asfalt eemaldada," selgitab Kovanen.

Kovanen lisab, et loomulikult oleks kenam, kui kõik parklad oleks kaetud kõvakattega, oleks valgustatud ja meeldivalt haljastatud.

„Ilma igasuguse irooniata meeldiks see ka mulle kui linnakodanikule. Loodetavasti on meie linna tulevik, et suured ajutised parklad kesklinnas asenduvad meeldivate elu ja ajaveetmise keskkondadega inimestele. Praegu aga tuleb leppida kompromissiga, ajutised suured parklad kesklinnas on mööduv ajastu nähtus," ütleb Kovanen.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare