PUUST ja PUNASEKS | Kuidas valida endale töökinnas, mis pärast esimest kasutamiskorda ribadeks ei lähe?


kummikindad
Foto: Karin Kaljuläte

Kui paarkümmend aastat tagasi võis ehituspoest valida mõne paari erinevate töökinnaste vahel, siis tänapäeval ulatub see number üle mitme saja. Tööelu portaal aitab valida seda õiget.

Nahkkindast kunstlike materjalide suunas

Läbi aegade on kinnaste valmistamisel kasutatud valdavalt erinevaid loomanahkasid. Ka tänapäeval leiab poest sea-, kitse-, pühvli- või hirvenahast kindaid. Sõltuvalt naha tüübist ja kvaliteedist lisatakse neile erinevaid kemikaale, et parendada naha pehmust, elastsust ja kasutusmugavust. Osad kemikaalid võivad aga tingida käte kuivamist või allergilisi reaktsioone. Nende ilmnemisel on mõistlik kinda mudel asendada.

Loomanahast (veis, pühvel) kindaid kasutatakse enamjaolt suuremat kulumiskindlust nõudvatel üldtöödel (metalli- ja puidutööd, ehitus). Pehme, õhuke ja elastne kitsenahk sobib hästi täpsust nõudvate ülesannete sooritamiseks. Hirvenahk on enamjaolt kasutuses kallimatel ja eksklusiivsematel kinnastel, mis ei tõmba kuivamisel kokku ega muutu jäigaks ja rabedaks. Seanahast kindaid kasutatakse üldtöödel, kus soovitakse naha õhulisust. Seanahal on loomupärast elastsust vähe ning see muutub kuivades jäigemaks. Selletõttu lisatakse sellele nahatüübile ka rohkem kemikaale.

Loomanahkade kõrval leiab suures valikus ka sünteetilisi kindaid. Kui loomanahast kinda kvaliteet võib kõikuda sõltuvalt toormaterjalist ( teguriteks looma vanus ja elukeskkond), siis sünteetilised tooted on sellest murest vabad. Küll aga tuleb nende puhul lõivu maksta kinda hingavuses ning mustust ja vetthülgavuses, mis on üldiselt naturaalsest materjalist kehvemad.

Seotud lood:

Kolm ohukategooriat

Euroopas müüdavad kindad jagunevad kolme ohukategooriasse. Valiku tegemisel peab lähtuma tööiseloomust, keskkonnast ning vahenditest, millega tööd tehakse.

Esimese grupi kaitsekindad on mõeldud kõige väiksema ohuga töödeks nagu näiteks kodune aiapidamine. Selle kategooria tooteid ei testita ning neil puuduvad kaitseomadusi selgitavad piktogrammid. Sobiva kinda valikul tuleb lähtuda enda loogilisest mõtlemisest. Näiteks, kui ees ootab töö roosipõõsaga, siis tasub valida puuvillase kinda asemel kummimembraaniga variant, mis säästaks torgete eest või kui tegemist on mustema keskkonnaga, siis kasutada kummikattega kindaid.

Esimese grupi kindad kaitsevad üldiselt järgneva eest:

Nõrk mehaaniline toime (nt aiakindad).
Nõrga toimega puhastusvahendid, mille mõju möödub kiiresti (nt kaitsekindad tööks pesuainete lahjendatud lahustega).
Kuumad esemed (temperatuur ei ületa 50 °C).
Nõrgad löögid ja vibratsioon.
Siia gruppi kuuluvad ka nahksed kindad, mis ei läbinud teise kategooria testi seoses naha pehmendamiseks kasutatud kemikaalide suurele sisaldusele.

Teise grupi kindad kaitsevad mehaaniliste ohutegurite eest nagu näiteks hõõrdumine, torked ning sisselõiked. Selle kategooria tooteid testitakse sertifitseeritud asutustes ning tulemused kantakse ka etiketile või kinnastel. Neid saab tuvastada märke KAT 2 EN388 järgi.

Kolmanda grupi kindaid kasutatakse kõrge, sealhulgas surmava ja tervist kahjustava riskiga töödel. Siia kategooriasse kuuluvad kindad, mis peavad kandjat hoidma eluohtlike ja püsivate vigastuste eest. Kaitset leiab kõrge kuumuse (üle +100ºC) või külma (alla -50C), kemikaalide, elektrilöökide, mikroobide, kiirguse, vibratsiooni, lõigete ja torgete eest. Kemikaalidega käitlemisel peab kindale märgitud olema KAT 3 ning EN 374 (mis omakorda jagunevad erinevateks alagruppideks)

Nagu eelnevalt mainitud, siis leiab kaitseomadustest detailsemat infot kindale kinnitatud sildilt. Järgnevalt on toodud näidis ühest tingmärgist (mehaaniline vastupidavus standardi EN 388 järgi) ning selle täpsemast tähendusest.

Vastupidavus kemikaalidele

Loe veel

Kemikaalidele vastu pidavad kindad jaotuvad pakutava kaitse ajalise kestuse alusel kuude kategooriasse. Kõige efektiivsemad kindad kestavad 480 minutit ehk 8 tundi alates esmasest kokkupuutest kemikaaliga (efektiivsus tuleneb kinda materjali ning kemikaali koosmõjust). Peale seda kinnast enam kasutada ei tohi, kuna kemikaal või infektsioon liigub mööda poore edasi sisemise keskkonna ehk kasutaja poole. „Kandja heaolu silmas pidades peaks alati jätma 20% aega varuks ehk kui kindale on märgitud, et see kestab 480 minutit, siis võiks nad tegelikkuses välja vahetada juba märksa varem. Antud juhul siis umbes 90 minutit ehk poolteist tundi enne kasutusaja täitumist,“ soovitas Baltikumi suurima töökinnaste turustaja Tamrex Ohutuse OÜ tootejuht Gunnar Alamaa. Tema sõnul ei aita kemikaalide puhul kinda pesemine või desinfitseerimine, sest kinda materjal on poorsetest materjalidest, mida täielikult puhastada ei ole võimalik.

Kemikaalide puhul tuleb enne isikukaitsevarustuse valimist teha endale põhjalikult selgeks, mis ainetega on tegu ning jagada seda infot ka kaitsekindaid pakkuva koostööpartneriga. „Eestis kasutatakse kohati väga kangeid aineid. Kõige ohtlikumad kemikaalid läbivad mitusada eurot maksvad kaitsekindad loetud minutitega,“ kutsus Alamaa ettevaatusele.

Hinnast olulisem on sobilikkus, vastupidavus ja tõhusus

Tamrex Ohutuse OÜ tootejuhi sõnul on suurimaks probleemiks, et nii tööandjad kui ka töötajad ei tee vahet erinevate kategooriate kinnastel. „Sageli on valiku ainukeseks aluseks soodsam hind või siis harjumus ühte kindlat toodet kasutada. See võib viia tulemuseni, kus tootmisettevõtte kümned töötajad kasutavad igapäevaselt kindaid, mis ei ole kunagi läbinud mingeid teste ning puudub arusaam, mille eest nad täpselt kaitsevad,“ avas probleemi Alamaa. Ühes sellise käitumisega kasvab tööõnnetuse risk. „Näiteks tootmisettevõttes peaks alati kasutama teise või kolmanda kategooria kindaid, vastavalt riskianalüüsi tulemustest tulenevalt,“ jagas spetsialist nõu.

Maksimaalset efektiivsust soovivad ettevõtted võiksid pakutavate kinnaste hulgast valida välja just nende tegevusalale sobivad variandid ja neid testida. „See tähendab, et tuleks võtta paralleelselt kasutusse mitu potentsiaalselt sobivat toodet ning neid jooksvalt võrrelda. Töötajate ehk kaitsekinnaste kasutajate tagasiside on siin asendamatu,“ soovitas Alamaa. Olulist sisendit pakub ka ettevõtte riskianalüüs, kus on kirjeldatud ja võimalusel ka mõõdetud tööga seotud ohutegurid ja hinnatud nende mõju töötajate tervisele.

Sageli osutub odavama lahenduse asemel majanduslikult kõige soodsamaks mõni teine, mis kestab kauem ja on mugavam (tõstab töö tulemuslikkust), kuigi jaehinnalt kallim. Parima lahenduse väljasõelumiseks tasub pidada nõu ka isikukaitsevahendite edasimüüjatega. „Teadliku spetsialisti abi hoiab kokku kulusid ning aitab kiiremini leida efektiivsema lahenduse,“ tõdes Alamaa.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare