Rehvitootja selgitab, miks on suvehooajal talverehvide kasutamine ohtlik ja majanduslikult mõttetu

 (30)
Rehvivahetus
Rehvivahetus. Pilt on illustreeriv.Foto: Tanel Meos

Iga oktoobri lõpus-novembri alguses tekivad rehvivahetuspunktides pikad järjekorrad, sest autojuhid mõistavad, et suverehvidega kiilasjääle sattumist oleks mõistlik vältida. Sooja ilmaga talverehvide kasutamise puudusi on esmapilgul raskem märgata, kuid need on olemas ning märkimisväärsed.

"Suurim talverehvide puudus kõrge õhutemperatuuri juures on halvenenud haarduvus teekattega. Seitsme soojakraadini toimivad talverehvid suurepäraselt, kuid sellest soojemal temperatuuril hakkavad rehvide omadused järk-järgult halvenema, kuni ülekuumenemiseni välja. Ülekuumenemise korral kuluvad talverehvid kiiresti ning järsematel pidurdustel või manöövritel avariioht mitmekordistub,“ ütles Goodyeari esindaja Risto Kivisikk.

Moodsad autod ei päästa

Kaasaegsetes sõiduautodes on hulk elektroonilisi turvasüsteeme. Näiteks blokeerumisvastane pidurisüsteem (ABS) on kohustuslik kõikides Euroopa Liidus müüdavates autodes juba 2004. aastast, elektroonilise stabiilsuskontroll (ESC) alates 2014. aastast. Päeva lõpuks hoiavad autot teel siiski vaid neli rehvi selle velgedel, nagu ka 50 aastat tagasi.

„Raske on mõista inimesi, kes soetavad kallid autod, kuid varustavad need seejärel kõige odavamate rehvidega või sõidavad aastaringselt universaalrehvidega. Milleks sellisel juhul üldse raisata raha elektrooniliste süsteemide ja turvapatjadega varustatud autole?„ küsib BMW sõiduakadeemia juht ja instruktor Darius Jonušis.

Seotud lood:

Talverehvid on loodud töötama teistsugustes tingimustes kui suverehvid: nii nagu ei sobi suverehvid kasutamiseks miinustemperatuuridel, toimivad talverehvid kehvasti soojades ilmastikutingimustes. Seetõttu ei ole soovitatav talverehvide „lõpuni sõitmine“ suvel, sest soojal aastaajal on nendega sõitmine ohtlik.

Majanduslik kasu puudub

Aastaringselt sama rehvikomplekti kasutavad juhid toovad sageli põhjuseks rahalise säästu. Kui pole tarvis kaks korda aastas rehve vahetada, säästab juba mõnikümmend eurot, pealegi pole tarvis rehve kuskil hoiustada.

Rehvispetsialistid soovitavad rahalist säästu mõtestada mõneti laiemalt ning arvestada oma kalkulatsioonides ka üksikasju. Talverehvid kuluvad suvel kiiremini, seega sõidab keskmine juht ühe rehvikomplektiga poolteist aastat, kõige rohkem kaks. Kasutades sobilikke rehve vastavalt aastaajale pikeneb rehvide läbisõit märgatavalt, sest kahte erinevat rehvikomplekti kasutab keskmine juht 4-5 aastat, suverehve kauemgi.

Lisaks tarbib auto suvel talverehvidega sõites rohkem kütust. Erinevus küünib mõne protsendini, kuid arvestades kütusekulu kümne tuhande kilomeetri kohta, on erinevus juba mitukümmend eurot. Kui sõidatakse rohkem, võib erinevus küündida saja ja enama euroni.

„Need on vaid väga ligilähedased numbrid. Iga juhi sõidustiil ja rehvide läbisõit on erinev, meie kliimas ka õhutemperatuurid – siin on palju muutuvaid suurusi. Kuid üht saame kindlalt väita: talverehvide kasutamine külmal aastaajal ja suverehvide kasutamise soojal aastaajal tasub ennast ära mitte ainult majanduslikult vaid ka turvalisuse ja mugavuse seisukohast,“ selgitab Kivisikk.

Erinevus – sõiduauto kerepikkus

Üks tuntumaid rehvide testimise assotsiatsioone „Tyre Reviews“ Suurbritanniast testis suvetingimustes erinevate „premium“ rehvide pidurdusteekonda, sealhulgas nii suve-, talve- kui universaalrehve. Esmapilgul polnud nendevahelised erinevused suured ning pidurdusteekonnad erinesid vaid mõne meetri jagu. Samas moodustavad mõned meetrid keskmise sõiduauto pikkuse või jalakäijate ülekäiguraja laiuse.

Pidurdamisel 80. kilomeetriselt sõidukiiruselt 8-le ning seda 15 kraadisel õhutemperatuuril ning märjal teekattel, tõestasid end parimatena suverehvid. Suverehvidega autole piisas ligi 34 meetrist, et vähendada sõidukiirust 80-lt kilomeetrilt 8-le kilomeetrile, samas universaalrehvidega auto pidurdusteekond oli veidi üle 35 meetri ning talverehvidega 34,8 meetrit.

„Tyre reviews“ spetsialistid viisid testi läbi ka 18 kraadise õhutemperatuuriga ja kuivades ilmastikuoludes, kus auto pidi pidurdama 96 kilomeetriselt sõidukiiruselt 8-le. Suverehvidega varustatud autole piisas pidurdamiseks 36,2 meetrist, universaalrehvidega kulus selleks 41,6 meetrit ning talverehvidega 42,9 meetrit. Erinevus suve- ja talverehvide vahel oli enam kui 5 meetrit - enamike autode kerepikkus on 4,5 m ringis.

„Need on vaid ühe testi tulemused. Kui autod sõidaksid rohkem ja rehvid saaksid soojeneda, oleksid erinevused veelgi suuremad. Suverehvidega autod peatuksid sarnasel kaugusel, universaalrehvidega veidi kaugemal ning talverehvidega mitu meetrit kaugemal, sest kõrge õhutemperatuuri juures kuumenevad need üle ja töötavad veel halvemini,“ selgitas Kivisikk.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare