Teerajaja vähenenud töövõimega inimeste värbamisel

 (5)
Vähenenud töövõimega inimeste spekter on väga lai.
Vähenenud töövõimega inimeste spekter on väga lai.Vallo Kruuser

AS ISS Eesti personalijuhi Helo Tamme sõnul on vähenenud töövõimega inimeste värbamine neile oluline teema, millega on pikalt tegeletud.

“Meil töötab ettevõttes 1700 inimest, kellest 250 on vähenenud töövõimega,” toob ta välja. Enamik neist on puhastusteenindajad, kes pakuvad teenust klientide objektidel, büroodes, kaubanduspindadel, korterelamutes või täidavad majahoidja ja kojamehe ülesanded. “Erinevad objektid. Füüsiline töö. Paljud neist on tööl osakoormusega, mida saame neile pakkuda – suure ettevõtte võimalused, kuigi arvaks, et suured ettevõtted on just jäigad. Samas tasub tähele panna, et kuna töö käib kliendi pinnal, siis on meil piiratud võimalused seal töökohta kohandada,” tutvustab ta puhastusteenuse eripära ning lisab, et vähenenud töövõimega inimesi on värvatud juba 2012. aastast.

Tamme nõustub, et sõltub, milliseid termineid oma kommunikatsioonis kasutatakse. Termin vähenenud töövõime on kindlasti rohkem vastuvõetav kui mõisted "puue" või "invaliidsus". Inimestel on omad hirmud, kardetakse ratastoolis inimesi ja kardetakse psüühikahäireiga inimesi. Tegelikult on vähenenud töövõimega inimeste spekter väga lai,” toob Tamm välja. Tõsi, mõned ongi liikumisvõimetud ja teised raske puudega, aga skaalal on ka teine ots.

“Juhid kardavad lisavastutust,” toob Tamme välja. AS ISS Eestis on vähenenud töövõimega inimestel aidanud oma kohta leida positiivne ettevõttesisene folkloor. “Kui tööle tuleb uus juht ja näeb, et tiimis on 2–3 vähenenud töövõimega isikut, siis võib see esialgu inimese jaoks, kellel varasem vastav kokkupuude puudub, hirmutav olla. Samas kaob selline hirm kiiresti, esiteks on meie ettevõttes töötavad vähenenud töövõimega inimesed siiani end näidanud siiski väga heade ja tublide töötajatena," ütleb Tamme.

ISSi kontsernis töötab üle maailma pool miljonit inimest, kusjuures Eestis ollakse vähenenud töövõimega inimeste palkamisel eesrinnas. “Kui alustasime, polnud meil kelleltki õppida, ei Eesti-siseselt ega ka kontsernis” ütleb Tamme, lisades, et tegemist pole mujalt ette antud suunaga. “Praegu jagame kontsernis oma kogemusi teistele riikidele – mida oleme Eestis teinud ning kuidas see on tegelikult kasulik. Ettevõtted näevad vaeva töökäte leidmisega, sest vabu töökohti on rohkem kui kunagi varem. Siin on eelis paindlikel ettevõtetel,” nendib Tamme.

Tamme toob näite, kuidas viie aastaga on tööle tulles 50aastane naisterahvas iseseisvunud. “Alguses tuli ta meile koos isaga, kes kontrollis üle pakutavad töötingimused ja luges ise üle ka töölepingu veendumaks, et tema tütart ära ei kasutataks,” selgitab ta, et tuleb valmis olla ebatavaliseks lähenemiseks. Kuid praeguseks on naise vastutus ja iseseisvus oluliselt kasvanud nii tööalaselt kui eraelus. “Kui alguses suhtlesime temaga läbi isa, siis nüüdseks elab ta isast eraldi. Kliendid kiidavad teda ja ta on väga tubli,” ütleb Tamme.

AS ISS Eesti hakkas vähenenud töövõimega inimestele tööd pakkuma n-ö soovist ühiskonda panustada. Tamme toob välja, et alguse sai see sellest, et kliendikingitused pole tavalised ja tihti annetatakse. “2012. aastal oli mitmete asjade kokku langemine. Teadvustasime, et tahame ühiskonnale tagasi anda ja suudame paljudele eri inimestele tööd pakkuda,” meenutab Tamme. Praeguseks käiakse kogemust jagamas, osaletakse seminaridel ja panustatakse teavitavatesse artiklitesse. Väga hea on koostöö erinevate institutsioonidega, näiteks Eesti Töötukassa ja Hoolekandeteenused. Lisaks on ettevõte liitunud Eesti Personalijuhtimise ühingu PARE ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühisalgatusega Tööandjate Ühisus.

Tamme soovitab alustada üks samm korraga. “Korraga ei pea kümmet vähenenud töövõimega inimest tööle võtma. Võta üks. Töötukassast saab palju infot, vajadusel tuleb spetsialist kohale, võimalus on osaleda erinevatel valdkonnapõhistel koolitustel jne,” julgustab Tamme. Kuid kindlasti peab vähenenud töövõimega inimesi värvates olema tippjuhtide toetus ja ettevõttes tugev sisekommunikatsioon. “Ega meiegi tänased teadmised ja kogemused on omandatud läbi koostööpartnerite koolituste ja tööalaste kogemuste,” kinnitab ta.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare