Toitumisspetsialist: toiduaine, mida eestlased on sadu aastaid söönud, pikendab ühtlasi meie eluiga

 (11)
Toitumisspetsialist: toiduaine, mida eestlased on sadu aastaid söönud, pikendab ühtlasi meie eluiga
Foto: Vida Press

Eesti aladel on teravilja kasvatatud ja söödud juba 4500 aastat enne Kristust. Kartul jõudis meie põldudele alles 18. sajandil. Seega võiksime end nimetada pigem teravilja kui kartuli rahvaks.

Tänasel päeval on teraviljade valik tublisti laienenud, müügil on kinoat, amaranti, hirssi, bulgurit ja teisi võõramaiseid saadusi. Samas on laienenud meie oma teraviljatoodete - leibade ja saiade valik. Leidub igale maitsele midagi, kuid tihti oleme kinni oma harjumustes ega mõtle toiduvalikuid tehes tervisele.

Leivasöömiseks on mugavaim viis valmistada võileib. Seda armastab hommikusöögiks teha suurem osa inimestest. Puder, munatoidud, smuutid, salatid, pannkoogid jäävad kaugelt maha ja jõuavad hommikusöögilauale sageli vaid nädalavahetustel.

Võileiva tegemine algab tavaliselt saia või leiva valikust. Siin on oluline mõelda leiva või saia täisterasusele ehk viljaterale, milles on alles kõik selle kasulikud osad. Muidugi ei pea vaid täisteraleiba sööma, kuid suurendada tasuks selle osakaalu siiski.

Tervist edendavaid fakte, miks süüa täisteraleiba või -saia, jagub küllaga. Need räägivad täisteratoodete kasulikkusest nii kaalunumbritele, seedimiselea, kuni aju tööni välja. Tõsi, meie organismis ongi kõik omavahel seoses. Kui kõht läbi ei käi, ei saa me rääkida ei heast tervisest ega rõõmsast meelest.

Kahjuks on kõhukinnisus väga levinud probleem nii lastel, eakatel, rasedatel kui ka istuva eluviisiga täiskasvanutel. Kui menüüst jääb puudu vedelikku ja vajalikke kiudaineid, on kõhu läbikäimine juba aeglustatud. Täisterast pagaritoode on aga üks kindlaid kiudainete allikaid, mis seda probleemi ennetada aitab.

Võileiva kiituseks

Võileib võib olla tervislik hommikusöök või vahepala, kui seda teha headest komponentidest. Kvaliteet on siinkohal kindlasti olulisem kui kvantiteet. Valikutes võiks eelistada täistera rukkijahust leiba, millele võib määrida võid, aga ka toorjuustu või hoopis pestot, hummust, pasteeti oast või läätsedest. Või kasulikkus seisneb heas piimarasvas, kus on rasvalahustuvad vitamiinid A, E ja D ja ühes erilises rasvhappes -võihappes.

Lühikese ahelega võihape on hästi omastatav ja seda kasutab südamelihas ja soolestik. Lisaks võitleb see meie organismis ka patogeenide ehk haigusetekitajatega. Rasvad seeduvad maos kõige aeglasemalt ja hoiavad ka kõhu kauem täis.

Võileiva katteks kasutatakse tavaliselt juustu, vorsti või sinki. Kala satub võileivale harva, kuigi see oleks hea valik. Selleks sobivad suurepäraselt soolatud või konserveeritud kalad. Oluline on valida oomega 3 rasvarikas kala.

Kui kala hommikul ei maitse, võib panna võileivale ka muna, mis on samuti hea valguallikas ja hoiab näljatunde kauem eemal. Selleks, et võileibadega hommikusöök oleks tasakaalus, peaks võileivale lisama köögivilju- salatilehti, tomatit, kurki, paprikat, maitserohelist, idusid ja võrseid. Värske köögivili annab lisaks vitamiine ja ensüüme, mida vajame toidu seedimiseks.

Köögiviljad on samuti head kiudaine allikad, aidates väljutada kehast toksiine, hormoone, kolesterooli, virgatsaineid jms. Köögiviljadega täiustatud hommikusöök annab ka kiirema küllastustunde ja me võime piirduda kahe kolme võileivaga.

Miks on täisteraleib parem vaimse töö tegijatele

Teravilja süsivesikud on 60-80% komplekssüsivesikud ja sisaldavad peamiselt tärklist, mida keha omastab aeglaselt ja lihtsalt. Oluliselt kiirem süsivesikute imendumine ja mõju veresuhkrule on nii rukki- kui nisujahu puhul siis, kui selle tegemisel on kasutatud üksnes viljatera tuumast jahvatatud jahu ja viljal puuduvad kestakihid.

Kui veresuhkur tõuseb kiiresti, siis järgneb sellele ka kiire langus ja me tunneme uut näljatunnet. Kui kohe pole aega süüa, langeb veresuhkur, süveneb näljatunne ning järgmisel toidukorral on meil toiduga raske piiri pidada, sest oleme aplad ja sööme rohkem, kui tegelikult vajame. Kui veresuhkur on tasakaalus, on heas balansis ka meie energiatase.

Aju- ja närvirakud saavad piisavalt glükoosi ja meie valmisolek vaimseks või füüsiliseks pingutuseks, õppimiseks ning keskendumiseks on parem. Sama kehtib ka laste kohta.
Võib anda pikema eluea

Loe veel

Täisteravili annab võimaluse hoolitseda oma tervise eest mitmel moel, aga see võib ühtlasi kaasa aidata ka eluea pikenemisele. Uuring, kus osales üle 40 tuhande naise, kes sõid nädalas vähemalt 4-7 portsjonit täisteratooteid, esines 31% madalam vähi- ja südameveresoonkonna haiguste risk, kui naistel, kes sõid vähe või üldse mitte täisteratooteid.

Meeste uuringus oli neil, kes sõid ühe või rohkem portsjonit täistera päevas, risk madalam 17% võrreldes nendega, kes ei söönud täisteratooteid. Meie toitumissoovitused soovitavad süüa igapäevaselt palju rohkem ehk neli kuni kuus portsjonit teraviljatooteid, eelistatult täistera.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare