Õlut pakendatakse tavaliselt tumedaks toonitud klaasiga pudelitesse selleks, et kesvamärjukest värskena hoida, kirjutab Huffington Post.

Kui pudelisse villitud õlu 19. sajandil esimest korda müügile jõudis, oli see tavaliselt valatud toonimata klaasist pudelitesse. Ent üsna pea avastati, et kui pudelid sattusid päikese kätte, omandas jook rõlge haisu.

Selle põhjuseks oli pudelit läbistav UV kiirgus, mis mõjutas käärimist ja muutis õlle maitset.

Nii hakatigi õlut panema pruunidesse pudelitesse, et blokeerida päikesekiirte mõju pudelisse villitud joogile ja hoida seda värskena.

Oluline on ka see, et pärast Teist maailmasõda valitses pruuni klaasi defitsiit, mistõttu võtsid mitmed tootjad kasutusele rohelise klaasi, mis sai samuti väga populaarseks ning on pruuni klaasi kõrval kasutusel tänapäevani.