181 400 vigastuse kohta on aastas 5000 õnnetuskindlustuse juhtumit

 (2)
181 400 vigastuse kohta on aastas 5000 õnnetuskindlustuse juhtumit
TRAUMAPUNKTFoto: Arno Mikkor

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) hinnangul on aastas ligi 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse juhtumit. Samas Tervise Arengu Instituudi andmetel vajasid Eesti elanikud tunamullu ravi 181 400 vigastuse järel.

„Õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse on ligi 60 000 inimesel ehk neljal protsendil inimestest, aga vigastuse tõttu vajab aastas ravi ligi 12 protsenti Eesti elanikest.

Inimesed saaksid ennast ja oma pere õnnetuste tagajärgede eest kindlustada ja end paremini kaitsta, kui nad on seda siiani teadvustanud,“ ütles kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid õnnetuse korral, kui ta saab vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitused, põrutused, luumurrud ja põletused, aga ka näiteks koerahammustused.

Tervise Arengu Instituudi uuringu „Vigastused Eestis 2016“ andmeil olid enamik vigastusi õnnetused, vaid neljal protsendil juhtudest oli tegemist tahtlikult tekitatud vigastusega. Ligi pooled vigastustest saadi kukkudes (43%), näiteks kukuti treppidel või jää ja lume tõttu.

Kolmandikul juhtudel lõid inimesed end ära või vigastasid esemega, näiteks klaasi, terariista või tööriistaga. Neli protsenti juhtudest olid sõidukiõnnetused, millest pooltel kordadel sai viga jalgrattur. Kuuel protsendil saadi viga looma- või putukahammustuse või teise inimese tõttu.

ekraanitõmmis

„Ka Seesami praktikas on ligi poolte vigastuste põhjuseks kukkumine. Kevadised koristustööd on peagi ukse ees ja paljud majaomanikud hakkavad aias kasvavaid puid lõikama, mille käigus on kukkumise ja tõsiste vigastuste saamise oht väga suur,“ ütles Seesam Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

„Lisaks aia- ja kodutöödele juhtub palju õnnetusi ka erinevate spordialadega tegelemisel nagu jalgrattasõit ja pallimängud. Samuti juhtub väga tõsiseid õnnetusi mootorratturitega igapäevases liikluses. Neid ei ole küll palju, kuid kui õnnetus juhtub, siis on vigastused tõsised,“ lisas Gilden.

ekraanitõmmis

Tervise Arengu Instituudi 2016. aasta vigastuste uuringust selgus, et pooled vigastused olid marrastused, verevalumid ja lahtised haavad. Viiendik vigastusi olid luumurrud.

15 protsenti vigastusi olid nihestused ja venitused. Lisaks olid vigastuste põhjuseks võõrkeha sattumine silma või naha alla, põletused, silmavigastused ja peapõrutused. Mürgitustest vajasid ravi mürgise putuka hammustused ja alkoholimürgistus.

ekraanitõmmis

Ligi pooled vigastustest saadi kodus. 13 protsenti õnnetusi juhtus koolis või spordiväljakul, 10 protsenti tänaval või teel, märksa vähem aga kaubanduses, tööstuses ning hoolde- ja lastekodudes.

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Evelin Loitmaa sõnul makstakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist kehavigastuste-traumade korral nagu luumurrud, haavad, põrutused, nikastused, põletused.

„Kui inimene saab raskelt vigastada, siis tal võivad tekkida täiendavad rahalised väljaminekud, ta ei saa töötada ja ühtlasi pere sissetulek väheneb. Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk ongi pakkuda perele rahalist tuge vigastuse toimumise järgselt,“ ütles Loitmaa.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo õnnetusjuhtumikindlustuse kohta

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare