Avokaado eest makstakse porgandi hinda ehk Iseteeninduskassas petab aina suurem hulk poeskäijaid

 (239)
Prisma iseteeninduskassa
Foto: Martin Dremljuga

Kuigi porgand ei pruugi olla maailma kõige trendikam juurvili, on selle müüginumbrid viimastel aastatel aina kasvanud. Britid ostsid möödunud aastal 800 miljonit porgandit enam kui 2013. aastal. Miks?

Mitte kõigil ei pruugi esimese hooga pähe tulla, millega britid tegelikult poeriiulite vahel tegelevad.

Suurbritannia tuntumad kriminoloogid usuvad, et britte pole sugugi mitte tabanud enneolematu porgandilembus. Hoopis usuvad nad, et oranžist juurikast on saanud abivahend uue ajastu pikanäpumoes, kirjutab The Times.

Londoni ülikooli kriminoloogia õppejõu Emmeline Taylori sõnul on poodlejad hakanud massiliselt iseteeninduskassades vassima sellega, mille eest nad maksavad. Kalleid puu- ja juurvilju kaalutakse kõige odavamate pähe. Eriti populaarne on avokaado eest porgandi hinda maksta.

Kuna porgand on üks kõige odavama kilohinnaga juurvili, võib kalli juurvilja nendeks ümbernimetades väga palju raha kokku hoida.

Kriminoloogi sõnul pani ta seesugust trendi tähele esmakordselt Austraalias. Taylor oli seal abiks, et vähendada vargusi suurimates supermarketites. Ühes sellises müüdi porgandeid kordades rohkem kui neid laost läbi käis. Seesugusest anomaaliast üllatunud olnud Taylor uuris lähemalt poe kassaandmeid ning avastas, et ühel juhul ostis klient poest suisa 18 kilo porgandeid. Kahjuks pole tegu aga järsu pöördega tervislikumate eluviiside suunas. Tegemist on uut tüüpi poevargustega, mille harrastamine on üha levinum.

Seotud lood:

"Porgandiks" kaalumine aina popim

Tema sõnul on Suurbritannias muutunud juurviljade porgandi pähe kaalumine nii normaalseks, et on ära unustatud, et selle pealtnäha süütu teo näol on tegemist kuriteoga.

Igal aastal varastatakse rohkem kui 3 miljardit kaupa Suurbritannia 50 000 iseteeninduskassa kaudu. Üks neljast iseteeninduskassa kasutajast tunnistab häbi tundmata, et on vähemalt ühe asja nende kassade abil maksmata koju nihverdanud. Viimase nelja aasta jooksul on mehitamata kassades toime pandud varguste arv rohkem kui kahekordistunud, pakuvad erinevad selleteemalised uuringud.

Esimesed iseteeninduskassad avati Suurbritannias 1990ndatel, mil sooviti kassiiride palgafondilt kokku hoida. Viimastel aastatel on seda tüüpi makselahendused juba nii elementaarsed, et on levinud enamikes suuremates supermarketites. Uuringud on nüüdseks näidanud, et poed, kus on kasutusel iseteeninduskassad, kaotavad iseteeninduskassasid mitte kasutavate poodidega võrreldes kuni kaks korda rohkem varguste läbi tekkinud kahjusid.

Taylor on loonud akronüümi, mis kirjeldab inimest, kes varastab või teeb endale allahindlusi iseteeninduskassade abiga. Ta nimetab sellist tüüpi nihverdajaks (swiper - ingl k). Lisaks on ta nihverdajad liigitanud nelja kategooriasse - juhuslikud, vahetajad, kompenseerijad ja kibestunud.

„Maapähklid on odavamad kui seedermänniseemned, tavaline tomat on odavam kui kobartomat ning muidugi mõista - porgandid on odavamad kui enamik puu- ja juurvilju. Paljud kliendid teavad seda ning teevad tahtlikuid allahindlusi, kaaludes kalleid tooteid odavama analoogi hinnaga," teab Taylor öelda.

Ta usub, et enamik nii toimetavaid poodlejaid ei pea ise oma teguviisi varguseks. Olgugi, et just täpselt varastamine see on.

„Seda teguviisi peetakse pigem süsteemi petmiseks või ka muidu igava ja rutiinse tegevuse mängulisemaks muutmiseks," selgitab Taylor.

Tema sõnul pole mitte kõik kuriteod ratsionaalsed ja motiveeritud rahalisest kasust. Mõned jaekaubanduses toime pandud kuriteod juhtuvad absoluutselt teistel põhjustel. Näiteks otsivad inimesed poest umbes samasugust põnevust, mida saavad relvastatud röövi toime panevad vargad.

„Adrenaliinilaks, mis annab tunde võimukusest ja sellest, et poodleja käes on võim ja vägi. Isegi kui kasud on minimaalsed. Kuna reeglitest üleastumine võib olla naudingut pakkuv, teevad seda ka inimesed, kel majanduslikel põhjustel seda tegelikult teha poleks tarvis," selgitab Taylor.

Millist tüüpi nihverdaja võid sina olla?

Juhuslikud

Ostjad, kes tunnistavad, et varastasid poest midagi enda teadmata. Midagi jäi kogemata, märkamatusest skaneerimata. Paljud nihverdajad tunnistavad, et alguses juhtusid vargused kogemata, kuid niipea, kui nad mõistsid, kui lihtne see on, muutus nihverdamine harjumuseks.

Vahetajad

Loe veel

Kliendid, kes teadlikult vahetavad hinnasilte, et maksta toote eest vähem. Enamik vahetajaid ei pea seda päris varguseks, sest midagi nad ju ometigi maksavad (lihtsalt vähem).

Kompenseerijad

Inimesed, kes õigustavad oma teguviisi jaekettide suurte käivetega. Paljud kompenseerijad usuvad, et neile tulebki rahaliselt kompenseerida seda, et nad ise oma toidukaupa skaneerima peavad.

Kibestunud

On ka selline osa nihverdajaid, kes elavad oma poeskäigu negatiivsest kogemusest saadud frustratsiooni välja varastamisega. Seda tüüpi inimesed õigustavad oma pettusi iseteeninduskassades sellega, et „õige triipkood oli kahjustunud" või „ma ei leidnud õiget puu- või juurvilja".

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare