BLOGI, FOTOD JA VIDEO | Eestlased joovad samapalju kui mullu, kuid suur osa alkoholist tuuakse lõunanaabrite juurest: kui Eestist saab netopalga eest 365 liitrit õlut, siis Lätist 770 liitrit

 (359)

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi, mida on 0,7 protsenti enam, kui tarbiti aasta varem, selgub konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust.

2017. aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit, mida on 0,08 liitrit rohkem kui 2016. aastal, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud konjunktuuriinstituudi uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal".

10,3 liitrist moodustasid kanged alkohoolsed joogid 3,6 liitrit (-2,7 protsenti), sh viin 2,2 liitrit (-5 protsenti).

Õlle osakaal moodustas 4,3 liitrit (+2,4 protsenti), viinamarjaveinid 1,8 liitrit (+4,6 protsenti) ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit (+0,4 protsenti).

Kõigi elanike kohta oli see näitaja 2017. aastal 8,62 liitrit ning on jäänud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt (enamasti Lätist) ostetud alkohol 2017. aastal absoluutalkoholis 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Tarbimisstatistikat võib mõjutada ka piiripoodidest lätlaste ja soomlaste ostetud alkohol.

Seotud lood:

"Eesti elanike alkoholitarbimine on liialt kõrge ja kõik võimalused tarbimise vähendamiseks on olulised. Riigi alkoholipoliitika on nagu tööriistakast, kus on väga mitmeid tööriistu ja hinna tõstmine läbi aktsiiside on vaid üks alkoholipoliitika tööriist," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

"Nüüd on selge, et see meede on end ammendanud, kuna suure hinnaerinevuse tõttu on tekkinud piirikaubandus Lätiga. Kuigi siseturu müük on langenud, tehti ostud odavama müügitasemega Lätis, mistõttu alkoholi kogutarbimine ka ei vähenenud. See tähendab, et alkoholitarbimise vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata teistele alkoholipoliitika meetmetele," leidis Josing.

Ta tõi näite statistikast, et kui keskmise netokuupalga eest saaks Eestist 365 liitrit õlut, siis Lätist 770 liitrit õlut.

Loe veel

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul näitab tarbimisnumber, et meie sõltuvus alkoholist on jätkuvalt suur. "Alkoholitarbimise vähendamiseks on vajalik tervikliku alkoholipoliitika järjepidev elluviimine ja seda me ka teeme," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Aktsiisi laekus möödunud aastal 29 miljoni võrra vähem

Alkoholiaktsiisi laekus Eestis 2017. aastal 222 miljonit eurot, mis oli 29 miljonit eurot, ehk 11,6 protsenti vähem kui aasta tagasi. Algselt oli eelarvesse planeeritud 276 milj eurot, kuid kiiresti kasvanud Läti piirikaubandusega seoses ja turistide ostumahu vähenemise tõttu Eestist laekus maksuraha ligi 55 miljonit eurot planeeritust vähem. "Eesti alkoholi aktsiisimaksud kuuluvad Euroopa Liidus kõrgemate hulka ja arvestades elanike ostuvõimet, on kõige kõrgemad," kinnitas Josing.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul arvutab ministeerium laovarusid ja aktsiisitulusid keerukamalt ja alkoholi aktsiimäärade tõus on toonud riigile täiendavat tulu. "Möödunud aastal oli määrade tõusust tingitud täiendav tulu suurusjärgus 8 miljonit eurot. 2018. aastal ootame täiendavat tulu ligi 14 miljonit eurot. Tänavu nelja kuuga on alkoholiaktsiisi tasutud 84 miljonit eurot, mida on 15 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga."

Lätti alkoholi ostma lähevad kõvad joojad

Uuringust selgus, et Lätist alkoholi ostnute osakaal kasvas 62 protsenti. Kui 2016. aastal ostis Lätist alkoholi 21 protsenti vastanutest, siis möödunud aastal 34 protsenti vastanutest.

Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinutest oli 58 protsenti mõõdukad tarbijad ja 18 protsenti rohked tarbijad.

Liigset joomist ei peeta enam nii suureks probleemiks

Liigset joomist ei peeta enam nii suureks probleemiks. Kui 2010. aastal arvas 77 protsenti vastanutest, et Eestis tarbitakse alkoholi palju või liialt palju, siis 2017. aastal arvas seda 59 protsenti inimestest.

Kui 2010. aastal arvas 78 protsenti vastanutest, et Eestis tuleks alkoholitarbimist vähendada, siis möödunud aastal leidis sama 65 protsenti inimestest.

Uuringu "Eesti alkoholiturg, alkoholitarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal" tulemuste esitlemine
http://epl.delfi.ee/news/eesti/riik-seadis-suuremat-alkoholi-tarvitamist-naitava-uuringu-kahtluse-alla?id=82579113
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri-alkoholipoliitikud-panid-silmaklapid-ette?id=82580909
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toomas-toniste-valitsus-pidas-aktsiisitouse-voluvitsaks-millega-lahendada-kaks-probleemi-korraga?id=82581681
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/michal-alkoholitarbimine-langes-kumme-aastat-jarjest-selle-tous-on-konkreetselt-praeguse-valitsuse-suu?id=82579789
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/jaeketid-paljastavad-kopsakad-numbrid-kui-palju-aktsiisitousu-tottu-eesti-kauplustest-alkoholi-vahem-ostetakse?id=82577585
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-michal-valetab-alkoholipoliitikast-raakides-silmagi-pilgutamata?id=82577545
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/seeder-alkoholiaktsiisi-tostmise-lagi-oli-kaes?id=82575191
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/olletootjad-varske-alkoholiuuring-tutvustab-poliitilise-jonni-tulemust-aktsiisitous-pani-inimesed-hoopis-rohkem-jooma?id=82575287
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mida-alkoholiuuring-pariselt-utles-parast-aastaid-langustrendi-poordus-alkoholi-tarvitamine-mullu-jalle-tousule?id=82575347
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/michal-ratase-valitsuse-aktsiispoliitika-on-ajanud-inimesed-jooma-ja-viinud-sajad-miljonid-iga-aasta-lati-riigikassasse?id=82574787
Täht: Meil juba on päris palju erinevates valdkondades tehtud ja teiste valdkondade tööriistad omandavad üha suuremat tähtsust, kui meil aktsiisipoliitikat enam niipalju kasutada pole võimalik.
Täht: Alkoholipoliitikas on 10 valdkonda, nagu näiteks alkoholi kättesaadavuse piiramine, alkohoolsete jookide müügiedenenduse piiramine, hinna- ja maksupoliitika, salaalkoholi leviku tõkestamine, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamine, joobes juhtimise ennetamine, kohaliku omavalitsuse tegevused alkoholikahjude vähendamiseks, teadlikkus suurendamine, ravi ja nõustamin jne
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht: alkoholipoliitika eesmärgiks (Roheline Raamat) on tagada turvaline keskkond, vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid. Number ise pole eesmärk, aga see on hea indikaator.
Mäkelä: Alkoholi piirikaubandus ei käi ainult Eesti ja Soome vahel ega ka Läti ja Eesti vahel, vaid Soome ja Rootsi vahel, Taani ja Rootsi vahel jne
Mäkelä: Tingimused Eesti ja Soomes ei ole täpselt samad, kuid on sarnasusi. 2004. aastast alates kadusid oma tarbeks alkoholi sissetoomise piirangud.
Ettekande teeb ka Soome tervise ja heaolu instituudi teadlane proffessor Pia Mäkelä.
Josing: Oma eesmärgist oleme veel kaugel, WHO arvates oleks hea, kui tarbitakse kuni 6 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanu kohta.
Josing: Kokkuvõttes võib öelda, et 2017. aasta tarbimise maht oluliselt ei muutunud, kuid muutus ostukäitumine ja inimeste hoiakud. Uus on see, et oluline osa tarbitavast alkoholist (neljandik) osteti välismaalt (peamiselt Lätist) ja siseturu müük vähenes oluliselt. Välismaalt ostjad ostavad suuremaid koguseid korraga. Jaehindade ehk aktsiisi tõstmise asemel tuleks rakendada teisi alkoholipoliitika meetmeid.
Josing: On kena öelda, et meil on Soomega täpselt üks number alkoholitarbimise osas. Probleemid on ka samad: soomlased käivad Eestis alkoholi ostmas, eestlased käivad Lätis alkoholi ostmas.
Josing: Aktsiisid on üks osa alkoholipoliitikast. Alkoholipoliitikas on palju elemente. Näiteks reklaamipiirang, mis oleks võinud varem rakenduda. Alkoholireklaami näitamiseks inimesed vajadust ei näe.
Josing: 65 protsenti inimestest leiab, et Eestis tuleb alkoholitarbimist vähendada. Nende inimeste hulk on viimasel ajal vähenenud ja me tunnetame seda teatud protestimeelsusena.
Josing: Inimesed endiselt hindavad, et suurim probleem on alkoholijoobes sõiduki juhtimine, kodune vägivald, isikuvastased kuriteod, avaliku korra rikkumised, terviseprobleemid, pereprobleemid jne
Josing: 59 protsenti nimetas, et tema arvates kaasmaalased joovad liialt palju.
Josing: Kahjuks peame prognoosima, et Lätist ostetud alkoholi maht ei lange.
Josing: 51 protsenti neist, kes on spetsiaalselt ostureisil käinud, kinnitavad, et on tarbib rohkem alkoholi. Kõigist neist, kes Lätist alkoholi ostnud, on 34 protsenti rohkem alkoholi tarbima hakanud. Tundub, et see varu soodustab rohkemat tarbimist, aga see vajab täpsustavat ja edasist uurimist.
Josing: Spetsiaalselt Lätis käinute hulgas oli väheseid tarbijaid 24 protsenti, 58 protsendi olid mõõdukad tarbijad ja 18 protsenti suured tarbijad.
Josing: Iga kolmas täiskasvanud elanik ütles, et on läbisõidul Lätist alkoholi ostnud. 2017. aastal oli 18 protsenti inimesi, kes läksid spetsiaalselt alkoholi ostma.
Josing: Aastaid oleme rääkinud, et alkoholihind ei tohiks odavneda elanike jaoks. See mudel ei tööta tingituna piiriülestest ostudest. Eesti netokuupalga eest saab Läti piiriäärsetest poodidest osta 770 liitrit õlut.
Josing: Eesti aktsiisimäärad on kõrged. Nominaalis oleme viiendal-kuuendal kohal kange alkoholi kohapeal. Meist ees on Põhjamaad, Ühendkuningriik, Belgia jne. Oleme pisut kõrgemad ka Euroopa Liidu keskmisest. Kui vaadata sissetulekuid, siis meie aktsiisid on kõige kõrgemad.
Josing: Suur osa 2017. aastal laekunud aktsiisist tuli kangest alkoholist.
Josing: Kahjuks ei reageeritud analüütikute hoiatustele. Näeme seda tulemust, et läbi selle, et ostud liikusid osalt ära Lätti, hakkasid vähenema ka aktsiisitulud. Turuhägusust tekitas laovarude kogumine. Turul oli suur moonutus ja varude poolt ei suudetud väga hästi hinnata. Ettevõtjad kasutasid head äriplaani: ostsid vana aktsiisiga alkoholi ja müüsid seda hinnaga, nagu sellel oleks uus aktsiis.
Josing: Eesti on viimastel aastal rakendanud agressiivsest või suurte muutustega alkoholipoliitikat. See sai alguse 2014. aastal. Välismaalt ostmise juured peituvad selles ajas.
Josing: Läbi aja saame öelda, et on oluliselt langenud kangema alkoholi ja õlle tarbimine. Ajas on kasvanud veini tarbimine.
Josing: Müük siseturul on langenud kõigis alkoholigruppides. Vaadates eelmise aasta tarbimist tootegruppide lõikes, siis jõi üks täiskasvanud inimene 82,2 liitrit õlut.
Josing: Meie hinnangul illegaalne müük on samal tasemel, kui oli ta eelmisel aastal. Probleemiks on see, et on muutunud illegaalse turu mõiste. Hall ala on Lätist ostetud alkoholi edasimüümine. Elanikud sageli ei teadvusta ega oska seda lugeda illegaalse käitumise alla. Me ei räägi enam salaviinast, vaid salasiidrist. Välisturistide ostud on vähenenud.
Josing: Probleem on selles, et oluliselt on kasvanud ostud välismaalt.
Josing: Alkoholitarbimine 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga väga oluliselt ei muutunud. Kui 2016 oli 10,2, siis eelmisel oli see 10,3 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud inimese kohta. Me ei räägi olulisest muutusest.
Josing: konjunktuuriinstituut peab arvestama ja lugema ka varude problemaatikat. Seoses aktsiiside järskude tõusudega on ka Eesti ettevõtjatel varud. Oleme ka välja selgitanud ka varude mahu.
Josing: konjunktuuriinstituut kasutab tootmise numbreid, väliskaubanduse numbreid. Oluline probleem on turistide ostetud alkohol. Turistide ostumaht on kindlaks määratud ja tarbimisest välja arvutatud. Meie jaoks on uus lõige, kui palju eestlased ostavad välisuturult, mis tuleb liita meie tarvimisele, sest muidu saame väära pildi. Peame arvestama ka salaturugu.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing: Eirpärane on see, et sel aastal on suur huvi uuringu vastu. Kui on kahtlusi, kas konjunktuuriinstituut on kuskile kaldu, siis ma kinnitan, et me ei ole ei paremale ega vasakule kaldu.
Pressikonverents algab paari minuti pärast!
Uuringu tulemusi esitleb Marje Josing konjunktuuriinstituudist. Uuringu tulemusi kommenteerivad sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht ja terviseala asekantsler Maris Jesse. Ettekande teeb ka Soome tervise ja heaolu instituudi teadlane proffessor Pia Mäkelä, kes annab ülevaate arengutest Soome alkoholipoliitikas ja alkoholikahjude vähendamiseks rakendatud meetmetest.

Kas kinnitad bussis turvavöö?
Auhinnaks on kardisõidu pakett 5-le LaitseRallyPargis. Tallinnast sõidutab Laitsesse
edasi-tagasi Go Bus. Auhind kehtib kasutamiseks kuni 31.08.


Tänud vastamast ja head loosiõnne!
Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare