Energiaõiguse eksperdi ja advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Moonika Kukke sõnul kaetakse võrgutasudega elektrivõrkude arendamiseks ja varustuskindlamaks muutmiseks tehtavaid investeeringuid, mille maht on viimastel aastatel olnud märkimisväärne.

"Arvestades seda, et tarbijaid jääb vähemaks, laialdaselt levivad lokaalsed taastuvenergialahendused, mille tõttu võrgu kaudu edastatavad energiakogused vähenevad, ja huvi on suur ka võrgust sõltumatute mikrovõrkude vastu, on tänase võrgutasude süsteemi puhul vältimatu see, et võrgu ülalpidamise kulud jäävad üha väheneva tarbijaskonna kanda. Elektriarve suurusele hakkab kindlasti peagi mõju avaldama ka äsjase Riigikohtu lahendi valguses maaomanikele määratavad õiglased talumistasud. Ka tootmise toetusskeem on muutmisel," selgitas Kukke. 

Sellises olukorras tuleks Kukke sõnul elektriarve kõik komponendid ja nende sisendid süsteemselt ning tervikuna üle vaadata, et elekter ei muutuks luksuskaubaks.

"Tarbijagruppide eristamine on kindlasti üks lahendustest, mis erinevate maksukoormuste korral tagab elektri kättesaadavuse ka madalama sissetulekuga tarbijatele ja kindlustab jätkusuutliku tööstuse arengu. Traditsiooniliste monopoolsete võrkude kõrval ei saa aga enam silmi sulgeda ka juba toimuva mikrovõrgustumise trendidega ning kogukondlike energiaühistute tekkimisega," rääkis Kukke.