Kliima soojenemine tõi Põhja-Euroopasse uue sääseliigi, mis levitab ohtlikku viirust

 (62)
Kliima soojenemine tõi Põhja-Euroopasse uue sääseliigi, mis levitab ohtlikku viirust
Foto: Vida Press

Agressiivne sääseliik on leidnud oma tee Põhja-Euroopasse. Pärast levimist Kesk-Euroopasse ja Suurbritanniasse on sääsed nüüd end sisse seadnud ka Rootsis.

Kõnealune liik levitab Lääne Niiluse viirust, millesse nakatunul võivad esineda palavik, pea- ja lihasevalu, isukaotus, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine. Vähem kui ühel protsendil nakatunutest põhjustab haigus entsefaliiti, meningiiti või halvatust, vahendab The Local.

Sääseteadlane Anders Lindström on leidnud 50 anopheles algeriensis liigiesindajat Falsterbos, Malmö linnast lõunas.

Kuniks viirust ennast Rootsis leitud pole, ei maksa ka sääski karta - see liik on tavalistest säästest lihtsalt agressiivsem. „Nad võivad hammustada keset päeva, isegi kui ilm on selge ja päikeseline. Nende sääskede levides on sääselt hammustada saamine aina tõenäolisem," ütleb Linström.

Et sääseliik on väga jõuliselt üle Euroopa liikunud, näitab kui kiiresti sellised arengud toimuda võivad. Kui kliima muutub, avanevad uued alad uutele liikidele ja nii need edasi kanduvadki. Kuna kliima soojenemine on jätkuv protsess, usub teadlane, et sääskede levikuala kasvab veelgi.

Kuigi Lääne Niiluse viirust Rootsis ei esine, on tuvastatud viiruse esinemist Poola lähistelt leitud sääskedelt. Poola on seega ka kõige põhjapoolsem näide, kus viiruse kohalolu seni on täheldatud. Kesk- ja Põhja Euroopas pole aga ühtki seni teadaolevat sääskedelt loomadele või inimestele raporteeritud nakatumist olnud.

Seotud lood:

Teadur: Eestisse tulevad sääsed mõne aastaga

Eesti Maaülikooli vanemteaduri Olavi Kurina selgitusel on kõnealust sääseliiki leitud seni Kesk-Euroopast. „Leid Lõuna-Rootsis viitab asuala laienemisele, aga pole kuigi kaugel Saksamaast ning siiski märkimisväärselt lõuna pool Eestist. Ka on sealne kliima merelisem ja neile sääskedele sobivam,“ selgitas Kurina.

Teaduri selgitusel ei jää see aga tingimata nii, sest kliima soojenemine jätkub ja sääskede asuala sellega laieneb. „Paari-kolme aasta pärast on tõenäoliselt ka Eestis kõnealune sääseliik esindatud,“ märkis ta.

Doktorant Heli Kirik, kes on palju sääseliike uurinud ja nende DNA-d määranud, ütleb, et kõnealusesse liiki kuuluv sääsk leiti Eestist kül esimest korda sajand tagasi, kuid hilisemad leiud puuduvad.

„Kindlalt võib öelda, et Eestis Lääne Niiluse palavik ja malaaria inimesi ei ohusta, sest neid sääski, kes võivad neid viirusi kanda, on meil siin äärmiselt vähe," ütleb Kirik.

Ta lisab, et iga haigustekitaja, selleks, et edasi kanduda, vajab teatud hulka päevi, mil temperatuur oleks piisavalt kõrge, et viirus saaks järgmisel hammustusel inimesele edasi kanduda. Sellised liigid on Eestis aga liiga haruldased ning meie kliima veel liiga külm.

Tavalisemad sääsed, kes inimesi Eestis hammustavad, on Kiriku seletusel metsasääsed ja neid on Eestis kokku 32 liiki. „Anopheles on üks perekond ja seda perekonda on Eestis vähe. Need on hallasääsed ehk harilikult leitakse neid sääski sügisel," täpsustab Kirik.

Samas nõustub Kirik, et haigust levitavate sääskede asualad on liikunud põhja poole. „Vahemere ääres on see tavaline, et sääsed haigusi levitavad ning inimeste ja nende lemmikloomade aina rohkema reisimise tulemusel tuuakse viirusi ka meile. Kui on aga sääsed, haiged inimesed ja nende kokkupuuted, siis nii haigused levima hakkavadki. Samas ei ole midagi, mille pärast praegu tavainimene peaks pead murdma," rahustab Kirik siiski maha.

Euroopa haiguste ennetus- ja kontrollikeskus on avaldanud oma lehel kaardi, millelt näeb 18. augusti seisuga Lääne Niiluse viiruse levikuala.

Mis on Lääne Niiluse palavik?
Lääne Niiluse palavik on infektsioonhaigus, mis kõige sagedamini kandub sääse hammustuse kaudu. Harvematel juhtudel võib viirus põhjustada tüsistusi või ka lõppeda surmaga.

Kõige levinum on Lääne Niiluse palavik troopikas, kuid turismi ja kliima soojenemise levikuga on viiruse levik laialdasem.

Viirus võib levida ka vereülekandega.

Haigestumise riskirühma kuuluvad inimesed, kes on vanemad ning inimesed, kel on kas hetkeliselt või püsivalt nõrgenenud immuunsüsteem.

Kõigil nakatunutel ei ilmne sümptomeid, kuid umbes 20 protsendil nakatunutest võivad ilmneda gripilaadsed sümptomid: palavik ja külmavärinad, peavalu, lihasvalu, iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus, lööve, silmapõletik jm.

Sümptomid võivad ilmneda 2-6 päeva jooksul ja kesta mõnest päevast kuni mitme nädalani.
Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare