Kui sa ei proovi, ei saa ka kunagi teada

 (5)

Tom Rüütel Vabaduse Väljakul
Tom Rüütel Vabaduse Väljakul.Foto: Taavi Sepp

Pealkirjas toodud moto kuulub töötukassa juhtumikorraldajale, 29-aastasele Tom Rüütlile, kes võiks oma füüsilise puude tõttu hoopis ise töötukassa juhtumikorraldaja klient olla.

Kaks aastat tagasi otsis töötukassa Tõnismäe büroosse juhtumikorraldajat, ühtekokku kandideeris kohale ligi 40 inimest. Kuidas sai sinust juhtumikorraldaja?

Peaaegu juhuse tahtel. Töötasin paar aastat tagasi siis puuetega inimeste kojas tegevjuhina, kus olin olnud aasta ja kolm kuud, ning otsisin uusi väljakutseid. Saatsin motivatsioonikirja töötukassasse ära kümme minutit enne kellaaja kukkumist. Siis kulus üsna mitu kuud ootamist ja ega ma väga suurt lootnudki, et järgmisesse vooru saan. Seda suurem oli rõõm, kui kutsuti grupivestlusele. Valimisprotsess oli mitmeastmeline, kokku viis vooru. Minu jaoks tähendas selle töö saamine karjääriredelil edasiminekut.

Mis on sinu kui juhtumikorraldaja töö?

Juhtumikorraldaja tööülesanne on tegelda vähenenud töövõimega inimestega, olen nagu lüli töötaja ja tööandja vahel, aidates välja selgitada takistused ja vajalikud kohandused. Viin läbi töövõime hindamisi vastava küsimustiku abil ja panen kirja vastused, mis jõuavad süsteemi kaudu ekspertarstini ning muudesse meie osakondadesse.

Teine minu ülesanne on aidata otsida klientidele tööd. See käib nii, et kaardistan koos kliendiga tema oskused, hariduse, eelneva töökogemuse ja töö leidmise takistused. Siis tuleb hakata neid takistusi ka kõrvaldama. Selleks on töötukassal abiks erinevaid teenuseid, vaja on ka suhelda tööandjatega.

Vähenenud töövõimega inimesed on vist arglikud enda tööle pakkumisega?

Näen seda madalat enesehinnangut tihti, eriti siis, kui klient tuleb esimest korda töötukassasse. Tegelikult räägingi siis kliendile, kuidas protsess kulgeb ja hakkame sellel teekonnal kõike läbi tegema sammhaaval. Olen seda meelt, et igaühe jaoks on töökoht olemas, aga see tuleb üles leida. Julgustan ka tööandjat inimesele võimalust andma, see tähendab näiteks proovitööd või tööpraktikat. Mõistetav, et tööandja otsib oma tööga toimetulevat töötajat. Tööotsija peab ikkagi lähtuma oma oskustest, kui kasulik ta firmale on. Selge see, et firma ei võta tööle inimest, kes ei suuda oma tööd teha.

Kas andsid tööle kandideerides teada, et sul on liikumispuue ja tööle võtmisega võivad kaasneda erivajadused ehk kohandused?

Ma kirjutasin juba motivatsioonikirjas selle lahti, et mul on liikumispuue ja ma ei saa oma käsi kasutada. Aga ema kasvatas mind teadmises, et aju on mu tööriist, mida pean kasutama ja endaga tuleb hakkama saada.

Vajadused tulid töö käigus. Tööandja ei teadnud, kas vajan kohandusi ja milliseid. Aga kui sain kinnituse tööle võtmisest, arutasime mu vajadused läbi. Eks need kohandused on kahe otsaga asi – kui need on väikesed, ei ole probleemi, aga kui suured ja vajavad töökoha ümberehitamist, siis see hirmutab tööandjaid. Kohandused ei pruugi aga alati tähendada ehitamist ja ümbertegemist. Sageli polegi lahenduste leidmine väga keerukas, peab ainult tahtmist olema.

Milliseid kohandusi pidi tööandja sinu jaoks tegema?

Minul oli kolm probleemi, mis oli vaja lahendada, et saaksin oma tööd teha. Üks oli see, kuidas telefoniga suhelda, kuna juhtumikorraldaja töö eeldab palju telefoniga suhtlemist. Lahendus oli lihtne – tööandja ostis mobiili, lauatelefon on suunatud sinna ja kasutan vabakäesüsteemi.

Teine kohandus oli seotud printeriga. Alguses tundus mulle võõras mõte, et võtan kliendile paberi printerist suuga. Nüüd prindin suurest printerist ja see ei ole töös takistuseks. Praegu pole mulle enam probleem, et annan kliendile paberilehed huulte vahelt. Kuna kasutan töös sülearvutit, sain tööandja abil pool aastat tagasi sellise seadme, mis aitab arvutit ka silmadega juhtida. See on oluline töö mugavamaks muutmisel – ma ei pea olema arvuti klaviatuuri kohal küürus ja nii on tervisele ka parem. Üks väga oluline seik oli veel, et kuna mul läheb töö juures abi vaja, leidsin kolleegide seast endale isikliku abistaja, kes on nõus aitama igapäevastes toimingutes ja dokumentidega. Minu soov tööandjale oli, et isiklik abistaja peaks saama selle eest ka tasu. Tööandja tuli minu soovile vastu.

Tom Rüütel Vabaduse Väljakul. Foto: Taavi Sepp

Kuidas sa tööl toime tuled?

Ma ei ole töötukassas tundnud, et ei saaks oma tööga hakkama. Vastupidi, tunnen, et teen teistega samaväärset tööd ja võtan vastutust oma töö ja klientide ees. Mul pole olnud probleeme, olen alati saanud ülemustega rääkida, koostöös lahendusi leitud. Neist tuleb julgelt rääkida. Ega tööandja ka tea kõike ja inimene ise on kõige parem spetsialist oma vajadustest rääkima. Tuleb anda endale võimalus ja mitte olla enda suhtes liiga kriitiline. Hea ja motiveeritud spetsialisti jaoks ollakse kindlasti valmis töökohta kohandama.

Mis tööd sa varem tegid?

Varem olin Tallinnas puuetega inimeste koja tegevjuht, siis olin ligi aasta statistikaametis andmetöötleja, olen ka olnud Kuressaare päevakeskuses tegevusjuhendaja. Oktoobris täitus kaks aastat töötukassas töötamisest. Kindlasti on võimalus siin ametialaselt edasi liikuda, töötukassa on ju suur organisatsioon. Ma ei välista ka kannapööret. Ei ole nii, et liikumispuudega inimesed peaksid olema IT-spetsialistid või sotsiaaltöötajad, võivad olla näiteks ka personalijuhid.

Mida sa oled õppinud ja mida õpid?

Olen õppinud Tartu Üliooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöö korraldust ja lõpetamisel on Tallinna ülikoolis magistriõpingud rakendusliku sotsiaaltöö erialal. Kui inimene käib tööl, on õppimiseks jäävat aega napilt, sestap ongi ainult lõputöö veel vaja teha. Praegu aga õpin Avituses kogemusnõustajaks, et anda oma kogemuste kaudu teistele julgust elus edasi minna. Ma ei kujuta ette, et istuksin kodus ja ei teeks midagi, see oleks väga igav.

Su elus on olnud huvitavaid tegemisi veelgi?

Panin end proovile Kanal 2 seikluslikus telesarjas „Piire ületades”, kus oli vaja läbida 350 km pikkune matk. Koos Taavi Raunistega korraldasime 2010. aasta suvel Facebookis heategevusliku kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi”, aitasime koguda neile nii raha kui ka koolitarbeid. See projekt oli väga põnev ja võttis palju aega – hiljem oli väga hea tunne, et saime laste heaks midagi reaalselt ära teha.

Ma olen teinud kümme langevarjuhüpet. Olen näidendites kaasa löönud, mis oli ääretult kihvt kogemus. Kooliajal sai näitlemisega tegeldud, nüüd siis sai uuesti proovitud. Terateater koosneb peamiselt pimedatest või vaegnägijatest ja me tegime etenduse „Kes kardab pimedat”. Andsime eelmisel aastal Vabalaval üsna mitu etendust. Teen jõudumööda trenni, sõidan trenažööril jalgratast ning käin jooksmas Kadriorus ja Pae pargis.

Mida sa veel tahaksid teha?

Praegu ehitan üles isiklikku elu – olen otsimas isiklikku abistajat ja tahan enda kodus elu käima saada, et saaksin võimalikult palju oma elu elada.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
121 990€
Tallinn, Korter
129 500€
Tallinn, Maa
Otse omanikult!
90 000€
Tallinn, Korter
157 000€
Rae vald, Korter
155 000€
Tallinn, Korter
243 000€
Tallinn, Majaosa
160 000€
Tallinn, Korter
229 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
197 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
179 900€
Tallinn, Korter

93 000€
Tallinn, Korter
185 000€
Tallinn, Korter
66 402€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised