Kuidas õigesti maasikamoosi keeta: Vanaemade-aegsed reeglid on juba veidi aegunud

 (71)
Kuidas õigesti maasikamoosi keeta: Vanaemade-aegsed reeglid on juba veidi aegunud
Foto: Raivo Tasso

Moosi saab valmistada aastaringselt, kuid kõige toredam on seda teha ikkagi suvel, kui on saada palju värskeid marju ja puuvilju, mille vahel valida. Toidublogija Piret Hanson jagab soovitusi, mida maitsva ja parajalt magusa moosi keetmisel silmas pidada, millist suhkrut seejuures kasutada ning kuidas steriliseerida purke.

Kodumoosi keetmise puhul on oluline, et tooraine oleks niisama kvaliteetne kui värskelt söömiseks tarvitatavgi. Moosimarjad ei tohiks olla seisnud, käärima hakkamise piiril - sellised, mida enam hästi süüa ei taha. See peegeldub ka moosi maitses, eriti siis, kui marjade maitset liigse suhkruga täielikult ära ei tapa.

Et valmistada kolm liitrit maasikamoosi läheb vaja umbes 2 kg maasikaid ja 1 kg moosisuhkrut. Nii valmib üsna magus moos. Kui on soov vähem magusamat moosi valmistada, siis võib moosisuhkrut veelgi vähem panna.

"Vanaemade-aegne rusikareegel 1:1 ehk 1 kg suhkrut 1 kg marjade kohta on juba veidi aegunud tarkus. Tänapäeval eelistatakse vähem magusaid moose. Pikk keetmisaeg ei tule samuti moosi maitsele ja värvusele kasuks," ütles Piret Hanson, kes peab toidublogi "Puhas rõõm".

Moosi tiheduse määrab ära pektiini sisaldus marjades. Perenaiste seas on ammu tuntud tõdemus, et tugevama tarretise saab just poolvalminud viljade-marjade kasutamisel. Täiesti küpsetest loodusandidest keedetud moos kipub jääma vedelaks. Samas on täisküpsuse korral viljade aroom ja maitse jällegi kõige parem.

Millist suhkrut kasutada?

Puuviljad ja marjad sisaldavad pektiini erinevalt. On kõrge pektiinisisaldusega viljad, näiteks mustsõstrad, punased sõstrad, karusmarjad, jõhvikad, ploomid, hapud õunad ja tsitruselised, eriti tsitruseliste koor. Looduslikult väiksema pektiinisisaldusega on maasikas, vaarikas, murakas, must aroonia, pirn, mustikas, kirss. Need marjad vajavad paksema moosi saamiseks lisapektiini, mis on lisatud moosisuhkrule. Lisapektiin on vajalik tarretumiseks.

"Tihkema moosi või suisa tarretise saamiseks võib kasutada hoidistamist hõlbustavat moosisuhkrut, mis on pektiiniga rikastatud. Peale tavalise peensuhkru leidub moosisuhkrus paksendavat puuviljapektiini, hapestaja rollis toimivat sidrunhapet ning konservandina kaaliumsorbaati, säilitusainet, mis looduslikult esineb näiteks pihlakamarjades. Kõigi eelnimetatud ühendite ja moositooraine koostoimes saadakse lõpuks tihke purgitäidis moosi," selgitas Piret Hanson.

Tema sõnul aitab moosisuhkur hoidistes suhkru kogust vähendada kahel viisil: tänu pektiinile pole vaja moosi tarretumiseks nii palju suhkrut, sest pektiin teeb selle töö ise ja teiseks - kaaliumsorbaadi konserveerimisvõime tõttu saab kokku hoida suhkru kui konservandi pealt ja see lubab moose säilitada ka piiratud hoiutingimuste korral. 

"Marmelaadisuhkur 1+3, mille pektiinisisaldus on suurem, lubab moosis kasutada 1 osa suhkrut ja 3 osa marju. Üks pakk suhkrut (330g) on täpselt sobiv kogus 1 kg marjade kohta. Moosi/marmelaadi keetmiseks kuluvad vaid loetud minutid. Keetmisaeg on 5-15 minutit. Moosi sobivat konsistenssi saab kontrollida, kui valad tilga kuuma moosi külmale taldrikule, lased hetke jahtuda. Kui tõmbad näpuga moositilgast läbi, ei tohiks see enam kokku valguda," õpetas Piret Hanson.

"Tavaline valge kristallsuhkur sobib hoidiste ja toormooside valmistamiseks ning sügavkülmutamisel marjadele lisamiseks, et säiliks hästi suviste marjade maitse, värv, aroom ning C-vitamiini sisaldus. See on hea kaaslane ka toormooside valmistamiseks, moosisuhkur toormoosi valmistamiseks ei sobi," ütles Hanson.

Purkide-kaante ettevalmistamine

Purkide steriliseerimine on moosivalmistamise juures samuti oluline etapp  - see tagab moosi säilimise.

Pese purgid ja aseta need märjalt, suud allapoole külma ahju. Keera temperatuur 100-le kraadile ja lase neil moosi valmimiseni, vähemalt 20 minutit, ahjus kuivada. Ära võta ahjust välja korraga rohkem kui paar purki, mis lähevad kohe täitmisele. Enne purki valamist riisu moosilt vaht ja lase veidi jahtuda. Purki vala küll kuum moos, kuid mitte keev, see võib purgid katki lüüa.

Loe veel

Kaaned pane vee sees potiga tulele ja kuumuta keemiseni. Purkide katmiseks võta kuumast veest kaas ja keera purgile. Ettevaatust, moos, purgid ja kaaned on kuumad ja võivad põhjustada põletusi. Parem on kasutada uusi keeratavaid kaasi, sest kord juba kasutatud kaaned ei pruugi purki enam hermeetiliselt sulgeda.

Hea lugeja, jaga oma moosikeetmisnippe: kui palju sina maasikamoosi sisse suhkrut paned ja kui kaua moosi keedad?

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare