Minister Jevgeni Ossinovski julgustab inimesi oma võimeid proovima

 (64)

Minister Jevgeni Ossinovski julgustab inimesi oma võimeid proovima
Foto: Taavi Sepp

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kinnitab, et riik on igati valmis abistama ning toetama neid, kes saavad töövõimereformi abil tööle minna.

Kuidas töövõimereform teie hinnangul käivitunud on?

Reform on käivitunud ootuspäraselt. Nii suure muudatuse puhul, kus olulist rolli mängivad nii inimeste teavitamine, tehniliste süsteemide toimimine, rakendusasutuste ja partnerite valmisolek kui ka ühiskonna hoiakud, ei saagi eeldada täiesti sujuvat ning takistusteta käivitumist. Selline ootus poleks lihtsalt realistlik. Meie inimesed on pidevas valmisolekus võimalike kitsaskohtade võimalikult kiireks lahendamiseks.

Agu Sihvka alustas alati kõiki oma seletuskirju koolidirektorile sellega, et lubas kõik ausalt ära rääkida. Ma siis küsin ka nii: kui kõik ausalt ära rääkida, siis missugused on olnud käivitamisel ette tulnud suurimad raskused ja mida on neist õpitud?

Teadsime, et näiteks meditsiiniandmete sisestamisega võib tulla probleeme. See on valdkond, mis oli reformi ettevalmistamise käigus raskesti kontrollitav. Tegemist on inimeste delikaatsete isikuandmetega ja lihtsalt niisama katsetamiseks ei lubata neid kellelgi vaadata. Kui aga terviseandmed on kehva kvaliteediga, siis pikenevad menetlustähtajad ja esineb rohkem ebatäpseid otsuseid. Näiteks selgus selle aasta esimestel kuudel, et taotluste menetlemine venib pikemaks kui algselt kavandatud 30 tööpäeva ning seetõttu tekkis inimeste sissetulekutesse auk. Muutsime kiiresti seadust, et selline olukord lahendada. Samuti on paljudel, keda uus hindamissüsteem puudutab, selle uuendusega paratamatult omad hirmud, kõhklused ning sageli ka lihtsalt napib infot. Teavitustööd tuleb teha pidevalt ja palju. Siin on meile heaks partneriks Eesti Puuetega Inimeste Koda, kelle poole tasub nõu saamiseks kindlasti pöörduda.

Inimesed tahaksid meeleldi tööl käia, kuid vahel on takistuseks kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste nappus. Kuidas teie seda olukorda näete ja mida saaks teha, et omavalistuse suutlikkust tõsta?

Kohalike omavalitsuste võimekus sotsiaalteenuste osutamisel on kahtlemata oluline küsimus. Kahjuks jätab sotsiaalteenuste kvaliteet kohati soovida ja sellega tuleb tööd teha. Loodame, et suuremad omavalitsused on oma inimestele teenuse pakkumisel võimekamad. Riik saab olla KOVidele sotsiaalteenuste arendamisel toeks. Kohalikele omavalitsustele toetusfondist eraldatavale, otseselt sotsiaalvaldkonna tegevusteks mõeldud toetusele lisaks saavad omavalitsused toetust ka tasandusfondist.

Nurisetud on, et töövõime hindamine on läinud kallimaks ja uue süsteemi haldamine vajab rohkem inimesi. Kuidas kommenteerite?

Töövõime hindamine põhineb täielikult uutel alustel. Varem määrati püsivat töövõimetust diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis kindla protsendiga töövõimekao. Näiteks tähendas ühe sõrme puudumine 10 protsenti töövõimekaotust, sõltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see inimesel tekitas. Nii oli hindamise protsess küll lihtne ja odav, aga ka ebatäpne.

Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel valminud töövõime hindamise metoodika järgib rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid eripärasid. Nüüd hindavad praktiseerivad arstid töövõimet oma igapäevatöö kõrvalt. See omakorda võimaldab arvestada hindamisel kõige ajakohasemat meditsiinilist teadmist ning vaadata diagnoosist kaugemale: selle mõju inimesele individuaalselt, tema võimekust ja takistusi tööturul. Ka töötukassa juhtumikorraldajal on sellisest hinnangust inimese tööotsingute toetamisel rohkem abi.

Aga sellisel lähenemisel on oma hind. Kui sotsiaalkindlustusameti kulu ühele ekspertiisile oli mullu 5 eurot, siis töötukassa maksab lepingupartneritele dokumendipõhise hindamise eest keskmiselt 97,56 eurot, visiidipõhise hindamise eest 169,09 ja lihtsustatud hindamise (ehk kui on töövõimet välistav seisund) eest 64,56 eurot. Kuidas ekspertiisi hind lõpuks kujunes? Maksumusele andsid esialgse hinnangu uue metoodika koostajad, arvestades, kui palju arsti aega hindamisele kulub. Samuti arvestati, et vajadusel tuleb hindamisse kaasata teisigi spetsialiste, näiteks füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog. Lõplikud hinnad kujunesid riigihanke käigus.

Kuidas mind julgustaksite, kui oleksin seni üksnes toetustest elanud osalise töövõimega inimene, keda ootab nüüd ees elu esimesele töökohale asumine?

Töötamine võib anda inimese elule juurde ootamatult palju – uusi elamusi, uusi sõpru, oma väärtuse tunnetust ühiskonnaliikmena, rohkem energiat ja elurõõmu. Elumuutus võib olla hirmutav, kuid ka uued kolleegid arvestavad sellega, et vajate aega töökohal kohanemiseks ja sisseelamiseks. Erivajadus aga ei pruugigi kedagi eriti üllatada, kuna vähenenud töövõimega inimesi asub tööle üha rohkem.

Ka tööandjad võivad olla tõrksad võtma tööle inimesi, kelle tervisesse neil täit usku pole. Kas ja kuidas saab riik tööandjaid julgustada, et osalise töövõimega inimese värbamine on hea mõte?

Sotsiaalministeerium koostöös tööandjate keskliiduga on võtnud südameasjaks tööandjate teadlikkuse suurendamise, et vähendada teadmatust ja eelarvamusi.

Suur osa vähenenud töövõimega inimesi suudab ja tahab tööd teha. Umbes pooled vähenenud töövõimega inimestest juba töötavadki. Tööandjatel on samas puudus töökätest ja nii on küsimus sageli üksteise paremas tundmaõppimises, müütide kummutamises. Erivajadusega inimestele eraldi töökohtade loomine ei saa aga olla eesmärk, sest kogemus näitab, et üldjuhul ei vajata „erilisi” töökohti – erivajadusega inimesed saavad enamasti hästi hakkama väga erinevates valdkondades ja erinevatel töökohtadel. Pigem on vaja tööandja paindlikkust ning riigi abi töökoha sobivamaks kohandamisel. 2015. aastal ütles kolmandik tööandjatest, et on enda hinnangul valmis võtma tööle vähenenud töövõimega inimesi. Nende motiveerimiseks pakub riik erinevaid maksusoodustusi ja toetusi. Lisaks toetab töötukassa ümberõpet ning erinevatel koolitustel osalemist.

Ja viimaseks, kuid mitte tähtsusetuna: miks seda töövõimereformi ikkagi vaja oli? Mis oleks juhtunud, kui me oleksime vanamoodi jätkanud?

Kui oleksime jätkanud vanamoodi, oleks meil ka praegu 100 000 inimest, kes tunneks end ühiskonnast kõrvale heidetuna. Euroopa Liidu liikmesriigis ei oleks see aktsepteeritav ega väga kestlik käitumine. Soovime, et Eestis saaksid kõik inimesed teha võimetekohast tööd ja leida võimaluse eneseteostuseks.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
243 000€
Tallinn, Majaosa
209 000€
Kiili vald, Majaosa
157 000€
Rae vald, Korter
149 900€
Tallinn, Korter
229 500€
Tallinn, Korter
179 900€
Tallinn, Korter
83 000€
Tallinn, Korter
197 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
102 900€
Tallinn, Korter

159 900€
Tallinn, Korter
174 900€
Saue vald, Majaosa
102 900€
Harku vald, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised