Oluline korteriühistu dokument, mille muutmine pole uue seaduse kohaselt enam sugugi lihtne

 (4)
Kortermajad
Foto: Hendrik Osula

Tänavu 1. jaanuaril 2018 jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistu seadus toob korteriühistute töösse mitmeid muudatusi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) üllitab peagi raamatu "Nõuandeid korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust?", mis seadusmuudatustest paremini aru saada aitab.

"Uus seadus määratleb varasemast täpsemalt korteriühistu rolli ning sellele liikmete õigused ja kohustused. Seadus loob ka hulga uusi mõisteid, mille rakendamine korteriühistu igapäevaelus selgitusi vajab," rääkis raamatu koostaja, Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kes on tuhandeid inimesi üle Eesti uue seaduse teemal nõustanud.

Tema sõnul küsitakse palju ka korteriühistu põhikirja kohta. "Seadusjärgsel korteriühistul ei ole põhikirja. Varasemalt asutatud ühistute põhikirjad jäävad aga kehtima ja vastuolu korral seadusega kohaldatakse seaduses sätestatut," selgitab Mardi.

"Põhikiri on korteriühistutele väga oluline. Põhikiri aitab korteriühistus oluliselt leevendada omavahelisi suhteid, on lihtsamalt loetav ja arusaadavam kui seadused oma paragrahvide rägastikuga. Eraõiguses kehtib põhimõte - kõik, mis ei ole keelatud on lubatud, seega kui seadus just otse ei keela, saab põhikirjaga reguleerida asju seadusest erinevalt. Oluline on teada, et enne uue seaduse jõustumist vastuvõetud põhikirjad kehtivad edasi. Kuna uus seadus avaldab mõju varem vastuvõetud põhikirjade sisule, oleks ühistutel mõistlik vastu võtta uus põhikiri ja teha seda 2018. aasta esimesel korralisel üldkoosolekul," soovitab Mardi.

Põhikirja muutmine raskendub

Muutunud on ka põhikirja muutmine. "Varasemalt oli vaja vähemalt üldhäälteenamust, nüüd siis 2/3 koosolekul osalenud häältest. Juhul kui põhikirjas on kõrgem poolthäälte nõue (üldhäälteenamus), siis põhikrja muutmiseks tuleb ka seda kohaldada kui põhikirjas sätestatud nõuet. Samuti on oluline teada, et ka seaduse alusel loodud ühistud saavad vastu võtta põhikirja, järgima peab aga seadusest tulenevat kvoorumi nõuet (kvalifitseeritud häälteenamus). Otsuse poolt peab olema 2/3 koosolekul osalenud häältest," selgitab Mardi.

Liidu peatselt ilmuvast raamatust leiab ka korteriühistu näidispõhikirja, mille on koostanud Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare