Peamine on tahe tööd teha

 (1)

Töö Kontaktikeskuse Jõhvi kontoris
Töö Kontaktikeskuse Jõhvi kontoris.Foto: Kontaktikeskus

Kontaktikeskus on suurepärane näide soovist ja oskustest erivajadustega töötajatele vastu tulla.

Neid ettevõtteid, kes ei pea paljuks erivajadustega inimesi palgata, lisandub üha enam. 2009. aastal tööd alustanud Kontaktikeskus on siinkohal väga hea näide. Ettevõtte ärijuhi Ulvi Vallimäe sõnul on vähenenud töövõimega töötajad neil algusaastatest saadik töötanud ja ettevõtte jaoks on nad täpselt samasugused töötajad nagu kõik teised. On neid, kes kandideerivad ise, kuid on ka töötukassa soovitusel tulijaid. „Oleme mitu aastat olnud töötukassa ametlik koostööpartner ja meil laabub koostöö väga hästi. Töötukassa konsultandid teavad meie pakutavaid võimalusi ja oskavad hinnata, kellele võiks töö meie juures sobida,” selgitab Vallimäe.

Praegu töötab Kontaktikeskuses kümme vähenenud töövõimega töötajat, kuid mõni aasta tagasi oli neid üle kahekümne. Esimene erivajadusega töötaja tuli ettevõttesse 2012. aastal. „Tema on eriti tore näide sellest, kui väga tahab üks töötaja tööd teha. Nimelt ulatub meie kontor, kuhu ta kandideeris, läbi kahe korruse. Tualettruum asus aga teisel korrusel. See asjaolu muutis töötaja olukorra keeruliseks, sest ta liigub ainult ratastooliga. Selgitasime majaomaniku plaani tulevikus WC ka I korrusele ehitada, aga tol hetkel see võimalus puudus. See ei saanud takistuseks. Töötaja leidis, et vajadusel saab ta koju minna, sest see ei asu töökohast väga kaugel. Ja nii töötaski ta meil peaaegu aasta, kuni majaomanik lisatualeti ehitas. Eelmainitud töötaja toimetulek on hea – mõnel kuul lausa väga hea, mõnel natuke nõrgem,” toob Vallimäe suurepärase näite töökeskkonnast, kus suudetakse paindlik olla.

Esineb ka muresid

Vallimäe selgitab, et aeg-ajalt ilmneb asjaolusid, kus vähenenud töövõimega inimesele osutub isegi nelja-viietunnine istuv töö väga vaevarikkaks. Probleeme tekitavad ka olukorrad, kus oma esimesele töökohale tulev erivajadusega töötaja lihtsalt ei suuda töökeskkonnaga kohaneda, sest puudub vastav harjumus. Nii soovitakse töötada pigem kodus. „Samas ei saa kodus töötamist lubada enne, kui on tõendeid piisavast enesedistsipliinist ja oskusest iseseisvalt töötada. Meil on esinenud olukordi, kus näiteks ärevushäirega töötaja jaoks osutub meie pakutud töö liiga intensiivseks ja nad ei pea isegi poole kohaga töötades koormusele vastu. See kehtib ka kõikide teiste töötajate puhul. Inimesed ongi erinevad,” tõdeb Vallimäe.

Mõtle võimalused läbi

Loe veel

Erivajadustega töötajat palgates soovitab Vallimäe eelnevalt kindlasti läbi mõelda, mida ettevõte suudab omalt poolt pakkuda. „Samuti pange eelnevalt paika, kas ja mida on ettevõttes seesmiselt vaja muuta, et erinevate inimeste kohanemine sujuks võimalikult mugavalt. Kui töökohal on kõik selleks kohandatud, et erivajadusega inimene ennast hästi tunneks, ei tohi ära unustada ka fakti, kuidas erivajadusega töötaja tööle saab. Vajab ta selleks eritransporti või saab hakkama ühistranspordiga? Kes need kulud hüvitab,” arutleb Vallimäe.

Tihti soovib suur osa vähenenud töövõimega töötajatest töötada ka osalise tööajaga. Näiteks kolme täiskohaga töötaja töö teevad ära neli osalise tööajaga töötajat. Sellisel juhul vaagige, kas töökohti saab jagada või tuleb tekitada lisatöökoht? Kui ettevõttes on aga juba 100 osalise tööajaga töötajat, nagu Kontaktikeskuses, tähendab see juba 25 lisatöökohta. Ja seega suuremat kontoripinda, rohkemate inimeste juhendamist-koolitamist, lisanduvaid haigus- ja hoolduspäevi jne. „Kui olete aga paindlik, leiavad kõik olukorrad lahenduse. See printsiip kehtib muidugi kõikide töötajate puhul – enamik töötajatest on vastutulelikud, kui ka ettevõte samaga vastab,” tõdeb Vallimäe.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare