Pühade ajal suured probleemid? Praamiliiklus Hiiumaaga võib katkeda. TS Laevad: nii pikalt ei ole madal meretase varem püsinud

 (75)
Oluliselt täiendatud
VIRTSU-HELTERMAA SÕIT: Leiger oli džentelmen ja lasi Tiiu mööda.
VIRTSU-HELTERMAA SÕIT: Leiger oli džentelmen ja lasi Tiiu mööda.Helar Laasik

TS Laevad annab oma Facebooki lehel teada, et Hiiumaa reisid võivad mõneks ajaks katkeda nii täna õhtul kui ka pühapäeval. Meretase on nimelt ohtlikult madal.

„Head Hiiumaa liini reisijad! Juhime teie tähelepanu sellele, et TTÜ meresüsteemide instituudi prognoosi kohaselt on meretase madalaim täna ja pühapäeval, mille tõttu tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil kehtestada mahupiiranguid, meretase võib täna õhtul ja pühapäeval langeda tasemeni, mil võib laevaliiklus mõneks ajaks katkeda. Prognoosi kohaselt on meretase kõrgem reedel ja laupäeval, mil mahupiiranguid kehtestama ei pea või on need väiksemad. Ka 2-3. aprill on prognooside kohaselt soodsamad. Palun võtke seda infot enda reise planeerides arvesse," kõlab firma teade.

TS Laevade peakapten-mereohutusjuht Jaanus Matso selgitab.

Kuidas mõjutab meretase Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevaliiklust?

Madal meretase Rukki kanalis on viimasel ajal palju häirinud parvlaevaliiklust Rohuküla-Heltermaa liinil. Märtsi algul katkes laevaühendus sel liinil ja TS Laevad avas kaheksaks päevaks ajutise parvlaevaliini Heltermaa-Virtsu vahel, et reisijad ja sõidukid pääseksid liikuma ning saart saaks varustada vajalike toodetega ja ettevõtetele kindlustatud äritegevuse jätkumine.

Pühade eel on meretase jällegi langemas ja teema uuesti tähelepanu all, kuid paljudel inimestel pole endiselt selge, miks meie parvlaevad teatud juhtudel Rohuküla-Heltermaa liinil täislastis sõita ei saa.

Seotud lood:

Mis täpselt madalat meretaset Rohuküla-Heltermaa liinil põhjustab?

Rohuküla-Heltermaa liinil tuleb parvlaevadel läbida Rukki kanal, mille garanteeritud sügavuseks on Veeteede Amet deklareerinud 4,7 meetrit Balti normaalkõrgussüsteemi 1977 (BK77) järgi, mille aluseks on Kroonlinna null. Madal veetase tähendab aga seda, et kõrgrõhkkonna ajal viivad põhja-, kirde- ja idatuuled osa vett Rukki kanalist ära, puhuvad selle tagasi Taani väinade poole. See ei olene aastaajast. Viimased pikemad perioodid, mil meretase on Rukki kanalis madal olnud, olid 2017. aasta jaanuaris ja ka 2015. aastal.

Meile on soodsad Atlandi ehk läänetuuled, mis toovad värsket ja puhast vett ning hoiavad meretaseme sobiliku parvlaevade piiranguteta liiklemiseks. Lisaks on see ka merekeskkonnale hea.

Rukki kanali sügavus madala meretaseme korral on probleemiks olnud kogu aeg, tegu ei ole uue ilminguga. Aga nii pikalt ei ole madal meretase varem püsinud. Keeruline on olukord siis, kui tuuled puhuvad pikalt ida-lääne suunas.

Mida tuleb seoses meretasemega jälgida?

Tuleb jälgida seda, et laev saaks piiranguteta liikuda ega poleks ohtu põhjapuuteks. Laevameeskond peab jälgima ja tagama laeval olevate varude (kütus, vesi jmt) optimaalse koguse ning laeval tekkinud jäätmete ja heitmete, nt reovee ja pilsivee, õigeaegse äraandmise, et laeva süvis oleks võimalikult väike. Muidugi tuleb veel arvestada ilmastikuoludega, nagu näiteks lainetus.

Kõige olulisem on ikkagi meretaseme enda ja selle muudatuste jälgimine. Meretaset arvestame hetkel veel Kroonlinna nulli järgi. 1. jaanuarist hakkas Eestis küll kehtima Amsterdami null, kuid kuna sügavused navigatsioonikaartidel on hetkel veel kõik Kroonlinna nulli järgi, siis arvestame sellega. Nagu eespool sai juba mainitud on Rukki kanali garanteeritud sügavus hetkel 4,70 meetrit. Meie parvlaeva Leiger süvis on tühjana (ilma lastita) 3,65 m. Süvis tähendab kaugust laeva veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel. Täislastis laeva süviseks on 4,00 m. Lisaks on ohutuse huvides kokkulepitud, et meie laevade puhul peab kiilu alla jääma vähemalt 0,45 m vett. Tavaliselt on laevandusfirmad kehtestanud selliseks varuks 0,5 m, ka Eesti Merelaevanduses ja SLK-s oli 0,5 m. Aga kuna teame, et Rukki kanali pealmine pinnas on pehme kiviklibu, siis saime klientidele vastu tulla ning alandada vajalikku varu 0,45 m peale. Lihtne arvutuslik tehe käiks siis selliselt: 4,70 m - 4 m - 0,45 m = 0,25 m.

Loe veel

See tähendab, et meretase võib langeda kuni -25 cm, ilma et meil oleks täislastis sõitmisega probleeme. Kui meretase langeb üle 25 cm, peame hakkama jälgima muid tingimusi ning kehtestama mahupiiranguid, et säiliks ohutuse tagamiseks vajalik veevaru kiilu alla. Märtsi alguses kui suunasime liikluse ümber Heltermaa- Virtsu liinile, oli meretase langenud ligi 60 cm. Sellisel juhul ei saa täislastis laev, mille süvis on 4,00 m, Rukki kanalit läbida, kuna see on liialt ohtlik. -60 cm meretaseme puhul jääks täislastis laeva kiilu all vaba vett vaid 10 cm, kuid vajalik varu peab olema vähemalt 45 cm.

Meretaseme jälgimisel on oluline ka see, kas ettevõetava teekonna jooksul on veetaseme prognoos tõusvas või langevas suunas. On olnud juhuseid, kui teekonnal Heltermaalt Rohukülla langeb veetase 7 cm ja kuna iga sentimeeter on arvel, siis halvimal juhul võib juhtuda see, et Rukki kanalisse ei saagi siseneda.

Mida kapten veel jälgib?

Kuna pole teada laaditava lasti täpne kaal, siis on väga oluline jälgida laeva süvise muutusi laeva laadimise käigus. Keskeltläbi suureneb laeva süvis 14 tonni lasti puhul 1 cm. Seepärast on vaja meretaseme madalamaks muutumisel hakata kehtestama mahupiiranguid. Kuna lasti tegelikku kaalu silmaga öelda ei saa, saab täpse sõidukite arvu, mida laev mahupiirangu puhul peale võtta tohib, öelda vaid laadimise lõppfaasis. Ka lasti paigutamine laeva on täppistöö, kuna vea korral vajub laev kreeni. Meie laevajuhtide (kaptenite ja vanemtüürimeeste) töö on väga pingeline, vahi kestvuseks on 12 tundi. Laeva juhtimissüsteemid on küll automaatsed, kuid vahis oleval laevajuhil tuleb jälgida erinevaid seadmeid (radar, kajalood, logi, kompass jne) ja nende näidikuid, lisaks tuleb pidada visuaalset vaatlust ning jälgida ümbruskonda ohutuse tagamiseks. Täie vastutustundega võib väita, et meie kaptenid ja vanemtüürimehed on väga head spetsialistid - tõelised oma ala professionaalid.

Millal toimuvad järgmised süvendustööd Rukki kanalis?

Viimati süvendati Rukki kanalit 2014. aastal, 2016. aastal toimus traalimine, mis sisuliselt tähendas Rukki kanali puhastamist sinna jää- ja tormidega kandunud suurematest kividest ning muudest setetest. Aja pikku kanduvad kivid ja muud setted kanalisse tagasi, seepärast tuleb süvendustööd ette võtta iga paari aasta järel.

Vastavalt väljastatud vee erikasutusloale võib Rukki kanalit süvendada perioodil 1. august kuni 15. oktoober 2018. Suure tõenäosusega tehakse siis süvendustöö ära. Veeteede Amet ise süvendustöid läbi ei vii, vaid korraldab teostaja leidmiseks hanke. Süvendada on planeeritud 70 cm kuni sügavuseni 5,4 m, kuna sealt edasi tuleb vastu tugev kivi, mida oleks vaja lõhata. Meie parvlaevadele oleks sügavus 5,4 m piisav. Selle sügavuse puhul saaksid laevad piiranguteta sõita ka siis kui meretase langeb 90 cm.

Kõige olulisem on ikkagi ohutus ning laevakaptenid teevad oma otsuseid mahupiirangute, laevaliikluse jätkumise või katkemise osas eelkõige tagamaks reisijate, sõidukite ja laeva ohutus, sest selles osas järeleandmisi teha ei saa.

Nii TS Laevad kui ka kõik teised laevaliikluse organiseerimisega seotud osapooled seisavad hea selle eest, et keerulistes ilmastikuoludes oleks nii inimestele kui Hiiumaa ettevõtetele ühel või teisel moel tagatud ühendus Hiiumaa ja mandri vahel.


Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare