Riik plaanib hakata mandri ja Hiiumaa laevateel asuvat Rukki kanalit regulaarselt süvendama

 (43)
Leiger Rohuküla sadamas
Leiger Rohuküla sadamasFoto: Ilmar Saabas

Veeteede amet taotles keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusloa pikema aja peale, et seda ei peaks mandri ja Hiiumaa laevateel oleva Rukki kanali süvendustöödeks iga kord uuesti nõutama.

Veeteede amet tellib mandri ja Hiiumaa laevateel oleva Rukki kanali süvendustööd tänavu suve teisel poolel, kui keskkonnaministeerium on väljastanud selleks vee erikasutusloa.

Viimati tehti Rukki kanalis traalimistöid 2016. aasta oktoobris, kui traaliga siluti põhja ja eemaldati üksikuid kive. Veeteede ameti kommunikatsioonijuhi Priit Põikliku sõnul on nüüd planeeritud tööd süvendus-hooldustööd, millega sealset pinnast eemaldatakse. See, kas pinnas eemaldatakse pumpamise või kaevamise abil, selgub projekti ja hanke käigus.

“Kui kanali süvendustöödega saavutatakse kanali minimaalseks sügavuseks 5,2 meetrit, siis on ka praegu mõõdetud madala veetaseme korral tagatud, et parvlaevad sõidavad,” kinnitas Põiklik ja lisas, et sügavused on arvestatud uue kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli alusel.

Ta tõi näite, et ööl vastu tänast Rohukülas mõõdetud viimase aja kõige madalama veetasemega, -46 cm, oleks parvlaevaühenduse jätkumine olnud tagatud.

Viimased suuremad süvendustööd toimusid 2014. aastal

60 meetri laiust ja 2,3 kilomeetri pikkust Rukki kanalit süvendati viimati veeteede ameti tellimusel koostöös AS-iga Saarte Liinid 2014. aastal Kroonlinna nulli (BK77) süstemis sügavuseni 5,4 meetrit.

Seotud lood:

“2015. aasta mõõdistus näitas, et kanal sügavusega 5,4 m püsis. Aga 2016. aastal tekkis kanali keskele sette vall kõrgusega 20-40 cm ja mininimaalseks sügavuseks jäi 5 meetrit, mida näitas 2016. aasta suvel tehtud mõõdistus. Madala veetaseme tõttu otsustati settevall traaliga silumise teel laiali lükata ning selle tulemusena saavutati sügavus 5,2 meetrit. Viimase mõõdistuse, mis tehti detsembris 2017, alusel on pehmete setete liikumise tulemusena minimaalne sügavus Rukkirahu kanali keskel 4,7 m,” selgitas Põiklik.

“TTÜ meresüsteemide instituudilt saadud andmete põhjal on 5 aasta (aprill 2012 — aprill 2017) jooksul Rohukülas meretase alla -60 sentimeetri (BK77) olnud 37 päeval. See arv aga ei näita, mitmel päeval oli parvlaevaliiklus häiritud madala veetaseme tõttu, sest -60 cm võis olla näiteks öösel, kui reise ei toimunud või näiteks päeval 10 min jooksul jne. Lähiminevikus on regulaarreisid olnud häiritud 2016. aasta sügisel ja nüüd,” rääkis Põiklik.

Vall Rukki kanalis Foto: Navigatsioonikaardi väljavõte

Süvendustöid hakatakse tegema regulaarselt

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht märkis, et kanalit on plaanis perioodiliselt puhastama hakata. Selleks on taotletud vee erikasutusluba pikemaks ajaks.

“Meie saame pidevalt monitoorida, milline on kanali seis ning kui kiiresti muutub seal sügavus sõltuvalt setete kogunemisest. Eelmisel aastal monitooris ja mõõdistas veeteede ameti hüdrograafialaev seda iga nädal, kuid seda saab teha vaid suvisel navigatsioonihooajal — enamasti aprillist kuni novembrini —, kuigi 2017. aastal tehti seda veel ka detsembris,” märkis Põiklik.

“Lisaks oleme keskkonnaministeeriumilt taotlenud vee erikasutusluba hooldus-süvendustöödeks pikema aja peale, et seda ei peaks iga kord taotlema. Keskkonnaministeerium väljastas täna ka vee erikasutusloa eelnõu, mis on 2 nädalat avalikul väljapanekul. Kui keegi seda ei vaidlusta, siis pärast väljastatakse meile luba,” sõnas Põiklik.

Uued parvlaevad aitavad settevalli tekkimist vähendada

Lisaks üldisele kanali sügavuse vähenemisele tekib kanali põhja parvlaevadest tingitud settevall. Põikliku sõnul on uute parvlaevade kasutusele võtmisega täheldatud, et laevade sõukruvide teistsuguse asetuse ja muu seonduva tõttu on settevalli tekkimine osaliselt aeglustunud.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare