Sajale parkimistrahvile vilistanud naise auto ratas pandi lukku. Naine saagis luku maha

 (248)

Sajale parkimistrahvile vilistanud naise auto ratas pandi lukku. Naine saagis luku maha
Foto: Ühisteenused

Kohtuvaidluse kohaselt parkis naisterahvas korduvalt oma sõiduautot BMW Ühisteenuste tasulises eraparklas Tallinnas, Luha tänaval parkimise eest kordagi tasumata.

Ligi sadat parkimistrahvi eiranud naiskliendi puhul otsustas Ühisteenused viimases hädas panna tema BMW-le rattalukk. See aga naist ei peatanud. Lukk saeti ketassaega pooleks, visati auto pakiruumi ja sõideti parkimise eest tasumata minema.

Seejärel otsustas eraparklaid pidav Ühisteenused kohtusse pöörduda.

Ühisteenused on oma parklates kehtestanud parkimistingimused, mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemist sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel lepingu sõlmimiseks, mille alusel kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklasse sissesõidul.

Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot.

Parklasse sissesõiduga loeti sõidukijuhi ja Ühisteenuste vahel sõlmituks leping (parkimisleping), mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. BMW omanik ei täitnud lepingu tingimusi ning jättis tasumata parkimise eest tasu, mille kohta on Ühisteenused koostanud leppetrahvi nõuded kokku summas 3315 eurot, mis olid kohtuistungi toimumise hetkel parkimisreegleid rikkunud autoomaniku poolt endiselt tasumata.

Seotud lood:

Naisterahvas, kes korduvalt parkimistrahve maksmata jättis, on politsei- ja piirivalveametis kriminaalmenetluse raames andnud tunnistuse kohaselt kinnitanud, et sõiduauto BMW kuulus temale ning ta on tihti parkinud oma sõidukit Luha tänaval asuvasse parklasse, mis tema teada oli eraterritoorium, millel parkis kellelegi tasu maksmata.

Naine, kelle Ühisteenused kohtusse kaebas, ütleb siiski, et ei ole parkla parkimistingimusi rikkunud. Ta ei eita, et on temale kuulunud sõiduautot selles parklas parkinud, kuid tegi seda aastal 2014. Tol ajal ei olnud naise väitel parklas ega parkla juures tasulisele parklale viitavaid märke, silte või muid tunnuseid. Vaidlusalusel ajaperioodil olla naise autot kasutanud teised inimesed.

Kohus juhtis tähelepanu sellele, et autoomanikul on kohustus siis, kui ta selle teisele inimesele kasutada annab, sel perioodil ja kuue kuu jooksul pärast kasutusse andmise lõppemist säilitama andmed auto kasutaja või kasutajate kohta.

Loe veel

Konkreetsel juhul on sõiduki kasutusse andmise lõppemisest möödunud enam kui kuus kuud ja autoomaniku väitel tal sellised andmed säilinud ei ole.

Kohtu jaoks on aga eluliselt ebausutav, et autoomanik annab talle kuuluva sõiduki enam kui 90 korda kolmanda isiku kasutusse, kuid ei oska öelda, kelle kätte täpselt.

Kuigi kõnealuse kohtuotsuse taustal levib palju jutte sellest, et eraparklates ei pea parkimise eest tasuma ja sellest mööda hiilimiseks on väga palju juriidilisi nõkse, näitab kohtusse välja jõudnud vaidlus siiski seda, et parkimistrahvidest mööda hiilimine kuigi kaugele ei vii.

Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtusse, mis jättis jõusse ringkonnakohtu otsuse, et parkimistrahvidest kõrvale hiilija peab kokku maksma parkimistrahve summas 3315 eurot. Lisaks menetlus- ja kohtukulud ning kohtutäituri tasud. Kogu summa küündib ligi 4500 euroni.

Riigikohtu otsus jõustus 4. oktoobril.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare