Selveri stiilne ninanips Coopile näitab kui kõva konkurents jaekaubanduses tegelikult käib

 (80)
Selveri innovatsioon
Selveri e-kaubanduse juht Gunnar Obolenski.Foto: Priit Simson

Toidukaupu saavad koju tellida nüüdsest ka pärnakad. Kuidas see nii ruttu võimalikuks sai?

14. märtsil teatas Coop, et laieneb tänavu maikuus e-poega Pärnusse. 1. aprillist avas Selver pärnakatele oma e-poe teenuse, saades sellega esimeseks jaeketiks, kes kojuveoteenusega Harjumaalt väljapoole liikus.

Et Selver Pärnusse tõenäoliselt plaanimatult läks, kinnitab varasem sündmuste käik, mis annab omakorda kinnitust sellele, et kõigil jaekettidel on praegu kibe käes: oma turusituatsiooni parandamiseks tuleb viimast võtta ja igas väiksemaski arendustegevuses teistest kiiremini joosta.

Veel vahetult enne seda, kui Selver polnud teadlik konkurendi plaanidest avada e-pood ka Pärnus, suhtuti Pärnusse laienemisse väga leigelt. Kasulikule antud intervjuus andis Selveri e-kaubanduse juht Gunnar Obolenski aimu, et Pärnu vastu huvi pole.

„E-Selverile kerkib varsti eraldi komplekteerimiskeskus. Meie pikad ettevalmistused on lõpujärgus ning selle võimekuse tekkides saame hakata mõtlema ka järgmiste piirkondade teenindamisele peale Tallinna ja Harjumaa,” kinnitas Selveri e-kaubanduse juht Gunnar Obolenski, kelle sõnul on ka Selveri ambitsioon katta kojuveoteenusega kogu Eesti.

Esmalt vaatab Selver võimalike piirkondadena Tartut, Narvat ja vastupidi Coopile alles viimasena Pärnut. „Pärnu on hooajapõhise tarbimisega piirkond, kus hooaeg dikteerib mahte,” selgitas Obolenski ala eripära, mistõttu sinna laienemisega ei kiirustata. „Me otsime stabiilset äri ja eelkõige selles kohas, kus on suur tarbimine.”

Seotud lood:

Nii ütles Obolenski Kasulikule mõned päevad enne seda, kui Coop Pärnusse e-poe viimise kavatsusest pressiteatega teada andis.

Ent juba kaks nädalat hiljem – 1. aprillil – tuli Selver välja uudisega, et laieneb oma e-poega Pärnusse Coopist veelgi varem. Juba kohe aprilli algusest peale!

Nii säilitas Selver tiitli, mida on kandnud tänaseni (ning millest tõenäoliselt ei soovitud lahti lasta isegi mitte viivuks): Eesti suurima kojukande piirkonnaga jaeketi e-pood.

Selgeks sai ka see, et kuigi e-poest toidu koju tellimise äri ei mängi kogu jaekaubanduse käibes märkimisväärset rolli, on see tulevikusuund, mille nimel tasub rabeleda just praegu. Sest kui piisavalt suurel hulgal klientidel tekib harjumus just ühest konkreetsest e-poest kaupu tellida, saab ka hiljem populaarseima e-poe võidujooksus määravaks ostjate harjumuse jõud.

Selveri e-pood on tõenäoliselt ka käibelt kõige suurem. Keti enda sõnul on nende e-poe käive võrreldav ühe hüpermarketi käibega. Näiteks Coopi puhul on see veel supermarketi suurune. Ka Maxima ja Prisma e-poed jäävad viimasega võrreldavasse suurusjärku.

Möödunud aasta suvel avaldatud andmete järgi on Eesti jaekaubanduse turuosa jagunenud suhteliselt võrdselt, kuid suurim tegija oli siis jätkuvalt Coop (turuosa suurus 21%), kelle käive ületas tunamullu 500 miljoni piiri. Turuosaliste loetelus oli nende andmete järgi teisel kohal Maxima (18%), müügitulu siis ca 450 miljonit eurot. Maximast kaugel polnud Selver (16%) ja Rimi (16%), kelle müügitulu oli 2016. aastal enam-vähem võrreldav – 400 miljoni euro piirimail. Viimastest märksa tagapool sörgivad aga Prisma (8%) ja Grossi Toidukaubad (4%). Prisma kaheksa kaupluse müügitulu oli siis 190 miljonit eurot, Grossil 102,9 miljonit eurot.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare