TAI liikumispüramiid: iga päev tuleb liikuda vähemalt 30 minutit!

 (1)
Suurvesi Emajõel, 16.aprill, 2011
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Iga neljas Eesti täiskasvanu on füüsiliselt täispassiivne, soovituslikus mahus ehk vähemalt 30 minutit päevas liigub vaid 7%. Uuri Tervise Arengu Instituudi liikumispüramiidi, mis aitab oma liikumist jälgida.

TAI koostatud liikumispüramiid on graafiline mudel, mis näitab, kui palju ja kuidas tuleks nädalas olla kehaliselt aktiivne, et see oleks tervisele kasulik.

Füüsilised tegevused on jaotatud neljaks korruseks. Alumise moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema suurem osa igapäevategevustest. Sellele järgnevad aeroobsed tegevused, jõu-, venitus- ja tasakaalu harjutused ning püramiidist kõige väiksema osa moodustavad istuvad tegevused.

Just püramiidi tipus on tegeliku ja soovitusliku vahel suurimad käärid. Eestimaalased istuvad aina enam – 41% veedab enamiku tööajast istudes.

Probleeme on ka püramiidi aluseks oleva liikuva eluviisiga, mis peaks olema meie igapäevaelu lahutamatu osa.

„Kaasajal elu ei paku niipalju füüsilist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, aga ka hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. Näiteks jääb füüsilist pingutust nõudvat tööd järjest vähemaks, 2016. aastal tegi füüsiliselt rasket tööd 15% meestest ja 4% naistest,“ ütles TAI teadur Leila Oja.

„Seetõttu tuleb ise teadlikult otsida võimalusi, kuidas iga päev vähemalt 30 minutit liikuda. Näiteks tuleks teha osa igapäevatoimetusi jalgsi või võtta spetsiaalselt ette aktiivse kõnniga pooletunnine jalutuskäik.“

ekraanitõmmis

Lisaks igapäevasele liikumisele tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama.

Need tegevused võiksid olla jagatud 2-3 korra peale nädalas. Selleks sobib näiteks jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud.

Ka tuleks 2-3 korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Istumine on püramiidi tipus ehk sellele peaks kuluma kõige vähem aega, kuid ka siin on püramiidis esitatud soovitused, kuidas istuvale tegevusele tasakaaluks end liigutada.

"Liikumise positiivne mõju tervisele on oluliselt laiem kui esmapilgul paistab," rõhutas Oja. „Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, vähendab luude hõrenemise riski, parandab meeleolu ja enesetunnet.

Kehalist aktiivsust seostatakse ka depressioonisümtomite vähenemisega. Samuti on leitud, et peale kehalist tegevust paranevad mälu ja õppimisvõime.“

Samas on Oja sõnul liikumis- ja treeningvõimalusi juurde tulnud ja uuringutulemused näitavad meie inimeste liikumisharjumustes positiivseid trende.

Kolmandik täiskasvanutest harjutavad vähemalt paar korda nädalas ja seda on rohkem kui kaks aastat varem. Samuti on vähenemas täiesti passiivsete täiskasvanute hulk.

Aprill on Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Südamekuu, mille raames pööratakse tähelepanu liikumisele, terve kuu toimuvad ka liikumisüritused

Loe liikumise kohta

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare