Tarbijakaitseameti peadirektor: huvi riigi teenuste vastu ei ole kuhugi kadunud

 (1)
Infokiosk Kuressaares. Ando Kiidron vasakul ja paremal Andres Sooniste
infokiosk Kuressaares. Ando Kiidron vasakul ja paremal Andres SoonisteTarbijakaitseamet

Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas. Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine aga reaalselt oli piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole.

Otsustasime esimese katsetusena viia nõustamise digitaalkujul vahetusse tarbimiskeskkonda ning paigutasime kolm infokioskit Tallinna lennujaama. Kioskitest saab tarbija kiirelt infot oma lennureisija õiguste kohta reaalajas. Muidugi ei edenenud kõik lihtsalt ja mõttest reaalsuseni kulus omajagu aega, kuid 2015. aastal jõudsime siiski sihile. Juba esimesed kuud näitasid tulemusi, mis ületasid igasuguseid ootuseid. Skeptikuid oli palju ja eks osa nende väidetest on ka tõesed – infokioskeid näpitakse ka ajaviiteks, aga see ei ole ju tegelikult halb, sest ilmselt võib seejuures meelde jääda ka mõni ekraanil kuvatud soovitus.

Esimene täisaasta 2016. aastal näitas tulemust ligikaudu kümme tuhat nõustamist, mis jätkus samamoodi ka järgneval aastal. Arvestades asjaolu, et ligi 3 kuud 2017. aastast olid infokioskid lennujaama remondi ja ümber paigutuste tõttu võrgust eemaldatud, oli tulemus veelgi muljetavaldavam. 2018. aasta on infoekraanidele olnud stabiilne aasta nii tehniliselt kui ka asukoha mõttes ja juba täna võib öelda, et reisijad on oma nõustaja leidnud – aasta lõpp terendab tulemusega üle kahekümne tuhande nõustamise. Täname lennujaama mõistva suhtumise ja koostöövalmiduse eest!

Seotud lood:

Abimehed ka kaubanduskeskustesse

Esimesed lootustandvad tulemused lennujaamast ja jätkuv teadmine, et võime olla nõustamisel efektiivsemad, innustas meid edasi mõtlema kaubanduskeskuste peale. Taaskord tuli rinda pista skeptikute ja kaigastega, kuid 2018. aasta algusest on infokioskid kasutusel Rakvere, Viljandi ja Kuressaare kaubanduskeskustes, esialgu pilootprojektina.

Oma lahenduselt ei ole infokioskitesse lisatud diginõustaja midagi muud, kui tavapärasel troubleshooter põhimõttel töötav keskkond, kus kasutaja käest küsitakse suunavaid küsimusi ning valides erinevaid vastusevariante jõuab ta 6-12 sammuga vastuse või selgituseni. Seega on selle kasutamine väga hõlbus ja kiire.

Esimesed tulemused kinnitavad meie valikute perspektiivikust. Seni on kaubanduskeskustest kõige edukamaks osutunud Rakvere Põhjakeskus – augusti lõpu seisuga ligikaudu 3000 nõustamist. Viljandi Centrum ja Kuressaare Kaubamaja on ületanud kumbki tuhande nõustamise piiri. Lisaks on uuendusena meil ka Tarbijakaitseameti kodulehele paigutatud diginõustaja, mis liigub juba teist aastat ligi 6000 nõustamise graafikus ning on vähenenud infotelefonile tulnud kõnede arvu viiendiku võrra. Kaubanduskeskuste piloodi aastalõpu koondtulemuseks võib ennustada 7000-8000 nõustamist. Varasem nõustamiskorraldus neis linnades andis tulemuseks pea 50 korda väiksema kontaktide arvu.

Numbrid on mõtlemapanevad ning meie kogemus huvipakkuv ehk ka teistele riigiasutustele, kelle nõustamisalane fookus suunatud klientidele, kes vajaksid enim nõu just oma igapäevasel liikumistrajektooril.

Avaliku ja erasektori koostöö

Tõsiasi aga on, et ei riik ega ükski amet suuda kõikidesse kaubanduskeskustesse eraldi kujundatud puutetundliku ekraaniga nn infokioskit paigutada. Äärmisel juhul võiks rääkida ühest igasse maakonnakeskusesse. Küll aga on käesolev artikkel üleskutseks kõigile kaubanduskeskustele ning miks ka mitte väikepoodidele ja nende kettidele omal initsiatiivil tarbija infokioski kasutusele võtmiseks.

Lahendite võimalusi on palju. Näiteks oleks tarbijakaitseamet nõus jagama kauplejatega oma väljatöötatud tarkvara, kui kaupleja soovib oma kauplusesse või keskusesse analoogset infokioskit paigaldada.

Loe veel

Alati tasub meeles pidada, et ausa kauplemise üks tunnus on ausa info andmine olukordadeks, kus tehing ei ole kõige paremini õnnestunud ja kauba või teenusega on probleem, sõltumata põhjustest. Probleemseid olukordi tekib, see on fakt. Kliendi jaoks on oluline saada infot ja abi, lisaks võib sellise infokioski olemasolu osutuda ettevõtja trumbiks oma konkurentide ees ning suurendada külastatavust ja usaldusväärsust. Ei maksa muretseda ka diginõustaja asjatu näppimise pärast – konkreetse probleemi puudumine, ei tähenda, et tegemist oli ajaraiskamisega. Ühel või teisel viisil leiab sihitult seigeldes omandatud teave ikka koha tarbija teadlikkuse varasalves.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare