Teaduslik põhjus, miks Osturalli ja Hullud Päevad inimesi rohkem ostma panevad

 (7)

Eestlaste suurim hobi on kaubanduskeskustes kampaaniapakkumistele raha kulutamine. Seda kinnitab vaatepilt, mida võib ka keset tööpäeva mistahes keskuse parklas näha – vabu parkimiskohti tuleb lausa tikutulega taga otsida.

Paljuski võrdub meeletu asjade ostmine ja raha arutu kulutamine emotsiooniostudega. Ostetakse asju, mida tegelikult pole tarvis. Miks inimesed seda teevad, sellele vastab Austraalia uudistportaal news.com.au.

Miks me ostame asju, millel on küljes silt „50-protsendiline allahindlus“ isegi siis, kui selle hind pole ka alla hinnatult kuigi mõistlik, rääkimata kauba enese väärtuslikkusest ja vajalikkusest.

Selgub, et küsimus pole selles, et kaupmehed tekitaksid allahindlussiltidega meis erilise tunde, et saime suurepärase pakkumise. Küsimus on selles, kuidas meie ajud töötavad ning mis toimub meie peades siis, kui me juba oleme ostukeerises ja ostleme.

Seda uurinud ekspert dr Jenny Brockise hinnangul ei osta me asju mitte sellepärast, et meil neid vaja läheks vaid meid ajendab ostma hirm. Hirm, et me võime sellest ilma jääda. Sellest konkreetsest ja kordumatust heast pakkumisest.

Brockise sõnul on kaupluste logistika ning kampaaniapakkumiste ajastamise taga suur teadus: klient ei pruugi teadagi, milliseid psühholoogilisi võtteid kauplejad kasutavad selleks, et rohkem tulu teenida.

Seotud lood:

Kui algul ajendab ostma hirm asjast ilma jääda, siis hiljem tekib ka ekstaas: ostes kokku asju tekib inimesel ka tunne sellest, et tema käes on kontroll ja seeläbi kasvab enesekindlus. Kaupluses šopates on võimalik osta endale enesekindlust juurde. Küll lühikeseks ajaks, aga siiski.

„Meie aju reageerib asjade ostmisele,“ selgitas Brockis. „Me tunneme kas rahuldust, et saime endale midagi, mida väga tahtsime või siis heaolutunnet, et ostsime midagi kellelegi teisele.“

Brockise sõnul on just suured allahindluskampaaniad need, mis on müüjatele väga efektiivne tööriist müümaks asju, mida klientidel tegelikult vaja ei lähe.

„Kui midagi on ikka väga palju alla hinnatud ja vahe originaalhinnaga on ka nähtav, on ostjate huvi selle kauba vastu suurem. Suur allahindlus tekitab huvi, isegi siis, kui klient pole kauba sihtgrupp,“ märgib Brockis.

Allahindlused teevad seega ostmise kui tegevuse vastupandamatuks.

„Kui me näeme, et mingi toode on ilmatu kallis, siis aktiveerub meie ajus osa, milles tunneme end solvatuna. Kui asi on hea hinnaga – alla hinnatud, on see kui härjale punase rätiku näitamine. Sellega on kaup piltlikult öeldes kliendile kinda heitnud,“ selgitab Brockis.

„Ostmine tekitab meis heaolutunde, sest ostes vabastab aju dopamiini,“ lisab Brockis. „Lisaks võib ostmine tekitada sõltuvust: me tahame seda heaolu tunnet aina enam kogeda. See on nagu narkootikum. Veel – me ostame osaliselt ka sel põhjusel, et ühiskond ootab meilt seda. Kuna meie ajud armastavad poodlemist ning see teeb meid õnnelikuks (ja seda teavad kauplejad väga hästi), siis osatakse seda ka suurepäraselt ära kasutada, et kliente aina uuesti tagasi meelitada.“

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised