Uuring: ainult 39% firmadest oleks valmis vähenenud töövõimega inimest palkama

 (20)

Uuring: ainult 39% firmadest oleks valmis vähenenud töövõimega inimest palkama
Foto: Shutterstock

Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrant Olga Rogova viis Tallinna ettevõtete seas läbi uuringu, millest selgus, et 25% vastanutest poleks valmis vähenenud töövõimega inimest palkama ja koguni 36% vastanutest ei omanud seisukohta selles küsimuses.

Uuring näitas, et 25% ettevõtjatest eelistaks võrdsete kandidaatide puhul täieliku töövõimega inimest. 57% ettevõtjatest lähtuks küll otsustamisel muudest kriteeriumitest ja 17% ei omanud seisukohta. Ainult üks protsent eelistaks vähenenud töövõimega inimest.

Rogova sõnul näitab uuring, et ettevõtjad teevad tihti selgelt vahet ning vähenenud töövõimega inimesed on tööturul kehvemas positsioonis. “See pole põhimõtteliselt pahatahtlik, üle 90% vastajatest arvas, et vähenenud töövõimega inimesed peaksid olema ühiskonnaellu kaasatud ning saama paremini tööle. Samas on siin ka topeltmoraal, sest tegelikult ikkagi ise palkamiseks valmis ei olda,” ütles Rogova.

Nii mõnigi ettevõtja kommenteeris oma eitavat seisukohta vähenenud töövõimega inimese palkamisel: „Mind motiveeriks see, kui ühiskond ise oleks valmis vähenenud töövõimega inimeste tulekuks tööturule ja kui riik näitaks valmidust nende inimeste tööle palkamisel.”

“Erivajadusega inimese töölevõtmist toetavad paljud riiklikud soodustused, aga ettevõtjad pole sellest teadlikud,” lisas Rogova.

Seotud lood:

39% vastanutest ei teadnud, et riik kompenseerib vähenenud töövõimega töötaja sotsiaalmaksu osaliselt. 64% vastanutest polnud kuulnud riigi toetusest tööruumide või vahendite kohandamisele ning täiendõppe toetusele (60%). 68% ei olnud teadlikud töötaja tugiisiku teenusest.

“Puude või vähenenud töövõimega inimesel endal on võimalik ka tööle saamiseks palju ära teha. Näiteks ütlesid paljud uuringule vastanud, et kandidaadi tugev motivatsioon ja kompetents mõjutaksid neid vähenenud töövõimega inimest palkama,” lisas Rogova.

Mainori magistrandi sõnul aitaks vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisele kaasa riiklike hüvitiste süsteemi lihtsustamine ning teadlikkuse tõstmine nii toetusvõimaluste kui ka vähenenud töövõime ja puude olemuse kohta.

Loe veel

“Vähenenud töövõime või puue ei tähenda, et inimene ei suuda tööd teha. See võib tähendada, et inimesele ei sobi mõnda liiki töö, aga mõne teise töö jaoks võivad tal olla väga head oskused, mida tööandja tegelikult otsibki. Puue ei defineeri inimest, alati tuleks näha inimest ennast ja tema oskusi,” ütles Rogova. „Puue ei tähenda, et see on inimesel kaasa sündinud, vaid võib olla õnnetusest tulenev ja puudutada iga tööandjat.”

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare