Uuring: eestlased koguvad küll mustadeks päevadeks, aga pensioniks säästavad vähesed

 (41)

Foto on illustreeriv
Foto on illustreerivVida Press

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse vastvalminud säästuteemalisest uuringust selgub, et Eesti inimesed peavad raha kogumist oluliseks ja 74 protsendil on sääste. Raha kogutakse peamiselt lähituleviku eesmärkide - näiteks ootamatuste, reisimise või suuremate ostude tarbeks.

Viimaste aastate jooksul ei ole säästjate osakaal ja profiil märkimisväärselt muutunud. Sääste omavate inimeste hulgas on statistiliselt oluliselt rohkem kõrgharidusega (84 protsenti) ja kõrgemapalgalisi (89 protsenti) elanikke. Eestlaste hulgas on säästjaid rohkem (79 protsenti) kui vene emakeelega inimeste hulgas (63 protsenti). Üle poole säästjatest suudab kõrvale panna kuni 10 protsenti igakuisest sissetulekust ja enamasti hoitakse säästusid arvelduskontol.

Säästjad saab käitumise järgi jagada kahte suuremasse gruppi – teadlikud säästjad ja kulutamisele orienteeritud säästjad. Teadlikud säästjaid panevad raha kõrvale kuu alguses ja tarbivad seda, mis jääb üle säästmisest. Kulutamisest sõltuvad säästjad panevad kuu lõpus kõrvale selle, mis jääb üle tarbimisest. „Teadlikke säästjaid on Eestis vähem kui tarbimisele orienteeritud säästjaid. Tegelikult tasuks aga säästud eelarvesse planeerida. Ligi pool elanikkonnast on päri, et umbes kümnendikku oma palgast saaks praegusest mõistlikumalt kasutada,“ märkis Maripuu.

Seotud lood:

Uuringust torkab silma, et säästetakse pigem lühemaajalises perspektiivis ja pikaajalised eesmärgid – näiteks laste tulevik või pension – jäävad tahaplaanile. Säästjatest 59 protsenti kogub mustadeks päevadeks, 33 protsenti suuremateks väljaminekuteks (sõiduk, reis, kodusisustus), 25 protsenti laste tulevikuks ja vaid viiendik pensioniks.

„Tulevase pensioni ootuse osas jagunevad elanikud kahte suuremasse rühma. Ligi 40 protsenti arvab, et saab endale võimaldada sarnase või peaaegu sarnase elukvaliteedi jätkamist ning sama paljud usuvad, et peavad eelarvet oluliselt vähendama,“ tõi Maripuu välja. Ohumärk on see, et pensioniks kogutavate säästude vastu ei tunta huvi - üle poolte inimestest ei tea, kui palju on neil II ja III sambasse raha kogunenud. Pensionieas loodetakse enim II sambale (52 protsenti), plaanitakse edasi töötada (29 protsenti), samuti loodetakse ostetud kinnisvarale (22 protsenti), kolmandale sambale (19 protsenti) ja laste abile (16 protsenti).

Need, kes kolmandasse sambasse ei kogu, toovad peamise põhjusena välja, et selleks ei jätku raha. Veel nimetatakse usaldamatust ja ebakindlust majanduskeskkonna ja fondivalitsejate suhtes – kardetakse, et inflatsioon sööb säästud ära ja tootlus jääb tagasihoidlikuks. „Esimese ja teise samba säästudest ei piisa, et pensionipõlves elustandardit muutmata toime tulla. III sambasse kogujaid on aga vaid viiendik ning vähe kasutatakse ka teisi pikaajalise kogumise ja investeerimise lahendusi. Kindlasti tasub säästude paigutamisel kasutada erinevaid lahendusi, nii on ka riskid rohkem hajutatud,“ soovitas Maripuu.

Eelarve planeerimise ja tagavarapuhvri säästmise kõrval võiks senisest enam mõelda pikemaajalisele säästmisele ja viisidele säästude kastavamiseks. „Eesti pensionisüsteem paneb inimestele ootuse ise oma pensionipõlveks raha koguda, kuid seda ei tehta. Pikemas perspektiivis võib see kaasa tuua ulatuslikuma sotsiaalse probleemi. Vananeva rahvastiku ja pikeneva eluea tingimustes võib see tähendada, et ühel hetkel on Eestis väga palju majanduslikult haavatavaid vanema põlvkonna inimesi,“ võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.

Uuringu viis 2016. aasta oktoobris 15+ vanuses Eesti elanike seas läbi Turu-uuringute AS. Küsitlusele vastas 1005 elanikku.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
hint.mobile.error_no_name
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised