Uuring: Tallinn on üks Euroopa kõige lõhestunumaid linnu

 (20)

Balloon Tallinn kopterilend
Foto: Karli Saul

Viimase kümne aastaga on Tallinnast saanud Euroopa üks enim jõukuse alusel lõhestunud linnasid, mis paigutab Eesti pealinna samasse rühma Euroopa suurlinnade Madridi ja Londoniga, kus sotsiaalne ning majanduslik ebavõrdsus on suurteks probleemideks.

Uuringus vaadeldi kolmeteistkümne Euroopa riikide linna, Madridi, Milano, Tallinna, Londoni, Stockholmi, Viini, Ateena, Amsterdami, Budapesti, Riia, Vilniuse, Praha ja Oslo segregatsiooni probleeme.

Sotsiaalne ebavõrdsus kinnitas tugevamalt kanda 2000-ndate alguses

Viimaste uurimuste tulemused näitavad, et võrreldud 13-ne riigi arvestuses on just Tallinnas erinevus jõukamate ja vaesemate inimeste elukohtade vahel (ehk segregatsioon) kasvanud kõige enam. Tiit Tammaru Tartu Ülikoolist, kes on üks segregatsiooni uuriva raamatu autoreid, selgitab, et kui Tallinn ja Riia olid nõukogude aja lõpus sotsiaalselt segunenud, aga rahvuslikult jagunenud, siis 2000-ndatel hakkas sotsiaalne ebavõrdsus üha enam kanduma ka ruumi. Institutsioonid nagu pangasüsteem, läbi viidud elamureform jms tõid muutuse Tallinna ning jõukamad asusid kolima kesklinna või siis linna lähivaldadesse ehk n-ö kuldsesse ringi.

Tallinna eripära on sotsiaalse ja majandusliku lõhestumise kiirus

Seotud lood:

Tammaru selgitab, et mujale kolijate seas on Tallinnas enam eestlasi ehk viimase 10-15 aasta jooksul on Tallinn muutunud sarnaseks Lääne-Euroopa linnadele, kus linnad on jagunenud nii jõukuse kui ka rahvuse alusel. „Mis on aga Tallinna väga suur eripära võrreldes nii Ida-Euroopa kui ka teiste Euroopa linnadega, on toimunud muutuste ulatus - jõukamate ja vaesemate inimeste elukohtade eraldumine on olnud uuritud 13-ne linna võrdluses kõige kiirem. Kui 2000. aastate alguses oli Tallinn jõukuse alusel üks vähim lõhestunud linnasid, siis tänaseks on Tallinnast saanud jõukuse alusel enim segregeerunud linn,“ nendib Tammaru suurt muutust.

Raha ja turg sorteerivad inimesi eluasemepiirkondadesse

„Vaatamata sellele, et avalik sektor on viimastel aastatel Tallinna ehitanud munitsipaalkortereid, määrab pealinnas ja ka kogu Eestis korteriturul toimuva üheselt ära inimeste rahakoti paksus. Rohkem raha, suuremad võimalused,“ ütleb Tammaru. Tallinna jõukamate inimeste meelisrajoonid on peamiselt mere ääres - Kalamaja, Merivälja, Pirita, Viimsi, Kakumäe, Harku. Palju räägitud Nõmme pole Tammaru sõnul enam sugugi nii populaarne.

„Elukohavalik mõjutab ka peres kasvavate laste eluteed. Näiteks koolid on ju elukohapõhised ning erinevast „klassist“ inimeste lapsed ei kohtu, ei suhtle, võrgustikke ei teki ja nad kasvavad ülesse erinevas infoväljas. See kõik mõjutab omakorda laste väärtushinnanguid ning õpitee ja ametite valikuid,“ selgitab Tammaru, kuidas elukohapõhine lõhestumine lõpuks ringiratast käiva protsessi moodustab.

Ka Lätis ja Leedus on rahakotipaksusest sõltuval turul suur roll, kuid neis on suuremal määral säilinud eluasemetoetused vaesematele inimestele, mistõttu nad saavad jätkuvalt elada piirkondades, mis on atraktiivsemad. „Tallinn on hea näide sellest, kuidas turg „sorteerib“ inimesi erinevatesse elusasemepiirkondadesse,“ sõnab Tammaru.

Erinevad rahvused ei ela Tallinnas läbisegi koos

Teine oluline tegur on seotud rahvusega, sest rahvuslikud lõhed ametialases koosseisus ja sissetulekutes on Eestis suured. Nii on eestlaste osakaal magalapiirkondades nagu Lasnamäe, Mustamäe jt kahanenud. „Seda on siiski mõnevõrra kompenseerinud eestlaste koondumine mujalt Eestist Tallinnasse. Kui seda sisserännet ei oleks, siis oleks rahvuslikud muutused Tallinnas veelgi suurema ulatusega,“ selgitab Tammaru.

Lasnamäe, Mustamäe ja teiste magalarajoonide lammutamine pole lahendus

Tammaru sõnab, et eesmärk ei olegi täielik võrdsus, linnades on ikka populaarsemaid ja vähem populaarsemaid elupiirkondi, aga liiga suurte erinevuste pärast võivad kerkida tõsisemad ühiskondlikud probleemid. „Kuigi kompaktsete magalapiirkondade juurdeehitus on kindel tee segregatsiooni süvenemiseks, tuleks läheneda läbimõeldult. Näiteks Stockholmis ehitati Tallinnale sarnaseid magalarajoone, Oslos tehti sama, aga hajutatult - segregatsioon kasvab kiiresti Stockholmis, aga mitte Oslos,“ tõi Tammaru näite Skandinaaviast.

Tammaru sõnutsi on üks võimalikke lahendusi arendajaid ka suunata nagu tehakse Londonis, kus on arendajatele antud suunised, et ühes arenduses peab olema erineva hinnatasemega eluasemeid, et põimida jõukamaid ning vaesemaid inimesi ühte rajooni. „Samuti on suurepärased kõik ettevõtmised, mis püüavad tuua uusi ideid ja põnevust magalapiirkonadesse. Lasnaidee ja Lasnakino Lasnamäel on vaid paar positiivset näidet viimase aja ajurünnakutest,“ julgustab Tammaru inimesi ise oma elukeskkonda parendama ning lõhestumist vähendama.

Tartus toimub 12. -13. novembril ka Eesti esimene planeerimiskonverents, mis hakkab sedalaadi planeerimisvõtete üle arutama, mis aitaks luua mitmekülgse hoonestusega piirkondi.

Raamat „Socio-Economic Segregation in European Capital Cities“ valmis Tiit Tammaru (Tartu Ülikool), Szymon Marcinczak-i (Lodzi Ülikool), Maarten van Ham-i (Delfti Tehnoloogiaülikool) ja Sako Musterd-i (Amsterdami Ülikool) toimetamisel. Raamatu avaldas mainekas teaduskirjastus „Routledge“ sarjas „Cities and Regions“. Vaata uurimust tutvustavat videoklippi siit.

Vali pilt või video oma arvutist
Saada vihje siit! Tagasi
65 000€
Tallinn, Korter
275 000€
Tallinn, Korter
83 500€
Tallinn, Korter
107 000€
Jõelähtme vald, Korter
Otse omanikult!
72 500€
Tallinn, Korter
121 990€
Tallinn, Korter
455€
Tallinn, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind
168 000€
Tallinn, Korter
99 999€
Saue vald, Korter

229 900€
Tallinn, Korter
258 900€
Tallinn, Korter
131 900€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised