NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
02.10.2017 10:19
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "irw" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
02.10.2017 11:23
Esimest korda loen ja kuulen, et netopalga maksmisel võib tööandja tulumaksu endale võtta. Kuidas selline asi võimalik on, mina ei tea, sest maksuametis makse makstes tuleb ikkagi kõik maksud töötaja pealt maksta.
Kui ühele inimesele makstakse nätiteks 470 eurost brutopalka ja teisele 470 eurost netopalka, siis netopalga saaja on võidus, sest tema palk on brutopalga arvestuses 562,76 eurot (seda juhul kui isik on liitunud kigumispensioniga).
Pigem tekib probleem ikka selles, et netopalka teeniv inimene võib ekslikult arvutada, kuipalju ta tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest võidab, sest võtab aluseks brutopalga arvutuskäigu. Ja sellest tulekski rääkida, mitte mingisugust jama ajada!

Eraldi teema on aga artikli kirjutaja väide, kui lepingus on välja toodud netopalk, siis ettevõtte saab võtta tulumaksu endale. Vabandust, kuid kuidas sai kirjutaja sellise absurdse tulemini?!
Kui miinimum brutopalk on 470 eurot ja netona saab sellest kätte 398,46 eurot, siis kogukulu tööandjale on 628,86 eurot ja maksuametile tuleb sealt maksta 230,40 eurot.
Kui aga lepingusse panna netotasu 398,46 eurot, siis kogukulu tööandjale on ikka 628,46 eurot ja maksuametile tuleb makse tasuda ika 230,40 eurot.
Seega, vahet pole, kas lepingus on neto või brutopalk, makse tuleb ikka maksta ja ettevõttel ei ole õigust ühelgi juhul tulumaksu endale võtta.
Kui Rivo Veski seliseid ettevõtteid teab, siis tuleks maksuametil selliseid ettevõtteid kontrollida, sest tegemist oleks ilmselgelt ebaseadusliku tegevusega!

Kes selle jama nüüd kokku soperdas? Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis või ajakirjanik Rivo Veski? Räägitakse väheräägitud konksust seaduses, kuid millistest seadusepunktidest täpselt jutt, seda pole välja toodud. Nii võib ju ükskõik milist jama ajada, kontrollimiseks aga tuleb kodanikul seadustes tuhnima hakata. Miks antakse inimestele eksitavat infot?

Sellises valguses tekib küsimus ülikoolihariduse mõttekuses - kui pärast õpingud on oma peaga mõtlemine nullilähedane, siis ei ole sellise hariduse omandamine kuigi mõttekas! Veel hullem on see, et Maksumaksjate liidu juht annab ebatõest infot maksude maksmise kohta!
02.10.2017 11:44
Riho, siin kehtib ikka - enne mõtle, siis vahuta :-)
Point on ju selles, et netopalgaga töölepingus on fikseeritud kindel summa mida töötaja kätte saab ja kogu moos. Ta ei saagi ei rohkem ega vähem, mitte mingi palgasüsteemi juures, olgu siis kehtiv astmeline või mitteastmeline tulumaks.

Artikkel osutabki sellele, et kui astmelise tulumaksu puhul peaks talle rohkem kätte jääma, siis vastavalt töölepingule saab ta ikka sama summa peo peale, sest leping on sõlmitud netosumma peale.
See mis talle rohkem aga kätte peaks jääma, jääb hoopis tööandjale.
02.10.2017 12:10
Põrgatan palli tagasi sulle Cucupicali - enne mõtle, siis vahuta :-)

Kirjutasid, et point on selles, et netopalgaga töölepingus on fikseeritud kindel summa mida töötaja kätte saab. Ta ei saagi ei rohkem ega vähem, mitte mingi palgasüsteemi juures, olgu siis kehtiv astmeline või mitteastmeline tulumaks.
Brutopalga puhul on täpselt samamoodi fikseeritud kindel summa, mida töötaja kätte saab, ei vähem ega rohkem. Või väidad vastupidist? Et fikseeritud brutopalgaga lepingus kokkulepitud numbrid enam ei kehti?

Väidad, et arrtikkel osutab sellele, kui astmelise tulumaksu puhul peaks töötajatele rohkem kätte jääma, siis vastavalt töölepingule saab ta ikkase sama summa peo peale, sest leping on sõlmitud netosumma peale.
Vabandust, aga ma ei loe kusagilt artiklist välja, et arutlusel oleks astmelise tulumaksu teema.
Seds, kui palju saab bruto või netopalga saaja peopesle, on võimalik teha arvutustega. Kui 500 euroese netopalga saaja saab peopeale 500 eurot, siis 601,66 eurose brutopalga saaja saab peopeale 500 eurot. Mõelmil juhul on kogukulu tööandjale 895,02 eurot, millest maksud moodustavad 305,02 eurot. Lepingusse netopalga või brutopslga märkimisel tuleb makse mõlemil juhul ikka maksta, kuid netopalga saaja võib ekslikult teha arvutused brutopalga arvestusega.

Väitsid, et see mis palga saajale rohkem kätte peaks jääma, jääb hoopis tööandjale. See väide on vale. Maksuametile tuleb nii ehk naa palgalt maksud maksta, ettevõte ei saa seda raha endale! Kui töötsjs peab maksma rohkem tulumaksu, siis makstakse seda maksuametile, mitte ettevõttele!

Ühe asja võiks enesele selgeks teha - kõik töölepinguga töötajad saavad eestis lõppkokkuvõttes oma töötasuna kätte netopalga, sest see raha mis kätte saadakse, sellelt enam makse ei maksta!
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    02.10.2017 13:18
    to : Riho Nahkor
    ju siis mina olen ka loll. sest et ka mina kuulen sellist asja esmakordselt. et saaks nagu tulumaksu endale jätta . samas jälle. see on eesti . tahad ju alati uskuda parimat. aga tegelikkus ikka räiges vastuolus sellega . . .
    samas jällegi . Pärnus on nii palju kohti. kus arvele kantakse vaid miinimum-palk. alampalk. ja siis ülejäänu läheb otse töötajale pihku. maksuamet väidab. et nemad teevad usinasti tööd ( mis imeline jutt ! ) aga fakt on see. et paljud pärnakad just nii elavadki . iseasi on muidugi see. et kes neist seda ka tunnistab. et see nii on .
    minu arusaamise järgi on maksuamet kasutu institutsioon nii de juro kui de fakto.
    eesti riik ei ole ka miski riik . tehku seal üleval 1 riik. siis räägime edasi .
    02.10.2017 14:00
    Kui töötaja netopalk on 500 eurot, tal on esitatud tulumaksuavaldus ja tema töötasult arvestatakse ka töötuskindlustust ja 2% kogumispensionimaksu, siis tööandja tööjõukulu kokku on 805,02 eurot kuus. Järgmisel aastal samade tingimuste korral (tulumaksuvaba 500 eurot) on tööandja kulu kokku aga ainult 693,98 eurot. Vahe 111,04 eurot jääb tööandjale, töötaja kättesaadav palk ei muutu.

    Töötajal, kellega on kokku lepitud netopalgas, oleks kaval teha avaldus, et maksuvaba tulu arvestataks vaid 180 eurot kuus nagu sel aastal.
    02.10.2017 14:19
    Pigem siis avaldus 0 € kinnipidamiseks. Siis saab pärast aasta lõppu tulu endale.
02.10.2017 13:21
Riho tahaks jubedalt optimeerida aga mõistus ei hakka peale. Vastus on tööandja kogukulus, mis läheb väiksemaks.
    02.10.2017 14:58
    Uuest aastast võidavad need palgasaajad, kelle palk koos maksudega on võrdne või suurem kui €500. Tulumaksu alla läheb tulu, mille bruto on suurem kui 500€. Tulumaks kuulub maksuametile.
    02.10.2017 22:23
    Indulgents, tööandja kogukulu ei puutu üldiselt palga saajasse. Palga saaja saab oma arvele palka töö eest mida ta teeb ja ettevõtte juht on see, kes optimeerib oma ettevõtte kulusid. Palga saaja võimuses on ainult palka juurde küsida, ettevõtte kasuminumbrite peas keerutamine ei peaks küll ühe keskmise töötaja tegevus olema, juhul kui see pole muidugi tema töö. Ma ei tahaks endale töötajat, kes näiteks koristamise asemel hõõrub mulle igapäev nina alla, kui palju ettevõte kusagilt kokku hoidis. Kui tahad palka juurde, tule ja küsi, niisama nämmutamine on ajaraisk!
02.10.2017 13:58
Huvitav, millal seadust jälle muudeti, viimati kästi töölepingusse ainult netotöötasu kirjutada!
02.10.2017 18:48
Oh, aegu - Lasse Lehis ei väsi ka hüsteeriat külvamast. Aga eriti arusaamatuks jääb ajakirjanik, kes teda eesnimepidi avaldab ... See ei ole tasakaalustatud ajakirjandus!!!
02.10.2017 19:57
Selles loos mainitu teeb kellele tahes puust ja punaseks ette selle, miks "netopalgapõhised" töölepingud ei ole tõsiseltvõetavad ning neil ei peaks olema kohta meie elus.
02.10.2017 22:16
Eestis on KOHUSTUS pidada palgast kinni tulumaks 20%, olenematta sellest, kas lepingu kohaselt makstakse bruto või neto palka.

Kui kellelgi on lepingu kohaselt netopalk 1000 eurot, siis pangaarvele saab ta 1000 eurot, kuid ettevõttel tuleb sellelt tasuda tulumaks 250 eurot, sest see on kohustuslik ja midagi endale jätta ei saa. Kui keegi saab aga lepingukohaselt brutopalka 1296,68 eurot, siis ka sellelt tuleb tasuda tulumaks 250 eurot ja lõppsumma mis pangaarvele saadakse, on samuti 1000 eurot. Eelnevate arvutuskäikude puhul ei ole arvestatud palkade sisse tulumaksuvaba miinimumi.

Sõlmides ettevõtjaga lepingu, kus soovitakse, et etevõtja arvestaks palgalt maha tulumaksuvaba miinimumi, on ettevõtjal KOHUSTUS seda teha nii bruto-, kui ka netopalga puhul. Võtame näitesse hetkel kehtiva tulumaksuvaba miinimumi 180 eurot. Lepingu kohase brutopalga 1250 euro puhul saab inimene kätte netosummana 1000 eurot. 1000 eurose netopalga puhul tuleb ju samuti brutopalgaks 1250 eurot.

Arvestame nüüd juhuga, kui tulumaksuvaba miinimum on 500 eurot. See, kes on sõlminud lepingu, et saab 1167.01 eurot brutona, saab netosummana kätte 1000 eurot. See, kes on sõlminud lepingu, et saab 1000 eurost netopalka, selle brutopalgaks tuleb samuti 1167.01 eurot. Ehk siis mõlemil juhul on summad täpselt samad.
Artiklis on aga võrdlema hakatud seda, kui 1250 eurose brutopalga saaja, saab praeguse 180 eurose tulumaksuvaba miinimumiga kätte 1000 eurot, siis 500 eurose tulumaksuvaba miinimumiga saab ta kätte juba 1100 eurot. See, kes saab aga 1000 eurost netopalka, sellele ei lisandu küll palgale midagi, kuid 180 eurose tulumaksuvaba miinimumi korral läheb maksudeks 205 eurot ning 500 eurose tulumaksuvaba miinimumi korral läheb maksudeks 167.01 eurot.
Seega, brutopalga saaja saab pärast kõikide maksude tasumist kätte 100 eurot rohkem, kuid netopalga saaja maksab aga maksudeks 37.99 eurot varasemaga võrreldes vähem. Nüüd tuleks justkui vahe 62.01 brutopalga saaja kasuks? Päris nii see aga ei ole, sest võrreldakse võrreldamatut ehk kahte täiesti erinevat palka. Brutopalga saaja palk on brutopalgana 1250 eurot, kuid netopalga saaja brutopalgaks tuleb 1167.01 eurot, ehk netopalga saaja palk on 82.99 euro võrra väiksem.

Võrreldes 1250 eurost brutopalka ja 1167.01 eurost brutopalka, on täiesti loogiline, et väiksema palga saaja saab tulumaksuvabast miinimumist vähem kasu SEST PALK ON VÄIKSEM! Sama hea oleks võrrelda seda, kui ühte tassi pannakse üks lusikatäis suhkrut ja teise kaks lusikatäit suhkrut ning siis hoiatada, et ühte lusikatäit suhkrut sisaldav tee ei ole nii magus kui kahte lusikatäit sisaldav tee.

Asja tuum on selles, kui kaks isikut, kellest ÜKS ON TEINUD BRUTOPALGA LEPINGU ja TEINE NETOPALGA LEPINGU ning SAAVAD TÄPSELT SAMA SUMMA OMA PANGAKONTOLE, siis mõlemi puhul on maksude kogusumma TÄPSELT samasugune. Ärme hakka võrdlema kahte erinevat palganumbrit!
06.10.2017 05:52
Kui ma ei eksi, siis uuest aastast peab töötaja kirjutama tööandjale avalduse(d), kui suurt maksuvaba miiniumi kuu tulumaksu arvutamisel rakendada. Saab kirjutada ka "null" maksuvaba eurot ja tööandjal ei ole õigust sellest taganeda.
06.10.2017 07:56
Konks pole seaduses vaid töötlepingus.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega