Kuigi tarbija eeldas kuulutusest lähtuvalt, et saab korraliku auto, hakkas sõiduk streikima juba esimesel päeval. Kuna kaupleja polnud nõus raha tagastama ja autot tagasi võtma, pöördus tarbija tarbijavaidluse komisjoni.
Tarbija ostis novembris kaupleja Autosalong OÜ käest sõiduki Toyota Previa hinnaga 3490 eurot. Autol ilmnesid praktiliselt kohe erinevad rikked ja tarbija soovis nende kõrvaldamist või siis auto tagasiostu, kuid kauplejaga kokkuleppele ei jõutud.
Tarbija avalduse kohaselt hakkasid autol juba peale 30-40 km läbimist põlema erinevad tuled armatuuris, mootori rikketuli ja muud ohutuled, ja tarbija võttis kauplejaga ühendust ning tal soovitati teha diagnostika, mida tarbija ka tegi Elke Mustamäe AS-is.
Tarbija sõnul tuvastati seal katalüsaatori rike ja tehti pakkumine vahetuseks, lisaks märgiti ära, et põlevad mootorituli, VSC, RSC ja ABS tuli. Lisaks käis tarbija autoga ülevaatusel, kus tuvastati mitmeid olulisi rikkeid ja puudusi, raami ja kere üldine halb seisund. Konstruktsiooni kandevelement oli kahjustunud, karbi sisenurkades läbiv rooste, samuti leiti parema esiamordi õlileke. Samuti ei põlenud kokku viis tuld: ülemine keskmine pidurituli, numbrituli, esimene gabariit, udutuli ees, tagumine udutuli.
Tarbija võttis keretöödeks erinevaid hinnapakkumisi ning selgus, et tegemist väga kulukate töödega, mis ületavad auto ostuhinda, mistõttu ei oleks nende teostamine majanduslikult mõttekas. Tarbija kirjeldas, et auto müügikuulutuses oli kirjas, et auto on „Hooldatud lõpuni! Ilus, puhas ja korralik auto“, mis jättis mulje, et autol vigu olla ei tohtinuks, kuid tegelikkuses oli kaupleja müünud oluliste puudustega auto.
Tarbija on seisukohal, et talle on edastatud teadlikult valeinfot ning kuna auto puuduste kõrvaldamine on äärmiselt kulukas, siis soovib ta müügilepingust taganeda ja ostusumma ning käesolevaks hetkeks tehtud kulutuste hüvitamist, milleks on auto registreerimine 192 eurot , vigade diagnostika 53,10 eurot, tulede remont 99,15 eurot, sõiduki ülevaatus 40 eurot. Tarbijale on küll pakutud puuduste kõrvaldamist, kuid tema enda raha eest, mistõttu tarbija sellise pakkumisega ei nõustunud.
Peale kaupleja vastust lisas tarbija, et müügikuulutuses puudus igasugune viide, et tegemist võiks sellises seisukorras autoga ning kaupleja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et autol vajab parandamist ka katalüsaator, mille maksumuseks hinnati vähemalt 827 eurot. Tarbija sooviks on lepingust taganeda.
Kaupleja vastuväited
Kaupleja selgitas oma ärimudelit ja autode turustamise põhimõtteid ning kinnitab, ei defekteeri autosid tehnilise seisukorra kontrollimise eesmärgil. Müügieelsesse ettevalmistusse kuulab üldjuhul ainult proovisõit ja vajadusel pisiremont. Kaupleja on seisukohal, et müügilepingu ülesütlemiseks alus puudub ja tegemist ei ole müügilepingu olulise rikkumisega ning see on tõendamata.
Kaupleja sõnul on mõistlik eeldada, et sellise väljalaskeaastaga Jaapani päritolu sõidukil esineb
korrosioonikahjustusi ja seega tegemist ei ole lepingutingimustele mittevastavusega. Kaupleja
kinnitusel ei ole nad auto müügil midagi varjanud, auto läbis ülevaatuse ja oli sõidukõlblik,
kuid suunati lihtsalt kordusülevaatusele. Lisaks ei ole osad tööd üldse seotud puudustega ning hinnapakkumised on suuresti ülepaisutatud ning selge ei ole, kas amortisaator on töökõlbmatu või mitte. Kaupleja toob välja ka puuduste kõrvaldamise võimaliku maksumuse, mis oleks kahe küljekarbi remondi ~ 300 eurot ning amortisaatori remont 100 eurot ning pakub omalt poolt tasuta tööd ja ka amortisaatori paigaldust.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus: tarbija avaldus rahuldada
Komisjoni hinnangul on ilmselgelt sõiduki kasutamine liikluses ohtlik. Sõidukil esinevad sellised vigastused, mida professionaalne automüüja pidi sõidukit võõrandades teadma. Komisjoni hinnangul on kasutatud sõiduki ostnud isikul õigus eeldada, et ta saab sõidukit kasutada, antud juhul tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada, kuna sõiduk purunes esimesel kasutamispäeval ning seda ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada.
Kaupleja vastas, et remondi eest peab maksma tarbija, ehkki võlaõigusseaduse kohaselt lasubpuuduste kõrvaldamise kohustus kauplejal. Sama seaduse kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis kui asja parandamine või asendamine ebaõnnestub või müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast.
