PUUST ja PUNASEKS | Mask aitab takistada koroonaviiruse levikut. Kus ja kuidas seda õigesti kanda?

 (142)

Käes on koroonaviiruse teine laine. Koroonaviirushaiguse patsientide arv haiglas kerkis täna järsult 32ni. Tuletame siinkohal meelde kõige lihtsama viisi, kuidas igaüks saab viirushaiguste leviku takistamisse. Selleks on mõistagi maskide kandmine.

Tänases Eesti Päevalehes konstateerisid Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer ja KBFI vanemteadur Mario Kadastik, et käes on viiruse teine laine. Samuti selgitasid nad, et pole teada piirangute mõjule esimese laine maha surumise osas, kuid kindlasti aitavad nende sõnul lihtsa meetodina nakatumise tõenäosust vähendada 2+2 põhimõttel distantsi hoidmine ja maski kandmine.

"Nii maskidel kui ka distantseerumisel pole negatiivset tervisemõju, nende järgimine nõuab vaid enesedistsipliini. Maskid on viirusosakeste leviku pärssimiseks kahtlemata tõhusad ning rahvarohketes siseruumides ja ühissõidukites oleks praegu mõistlik need kasutusele võtta. Samuti aitab viiruse hulka ruumis vähendada korralik ventilatsioon ja tuulutamine," kirjutasid teadlased tänases Eesti Päevalehes.

Delfi on maskide kandmistest kirjutanud korduvalt nii uue koroonaviiruse tuleku algfaasis kui ka hiljem. Siinkohal tuletamegi meelde terviseameti juhised maskide kandmise osas ja mõned varasemalt kajastatud artiklid maskidest.

Seotud lood:

Kuna maski kndmine ei ole Eestis kohustuslik, on terviseamet andnud teatud juhtudeks maski kandmise soovitusi.

Maski kandmine on tungivalt soovitatav, kui

  • Seltskondlikel üritustel (nii sees kui väljas) kohtutakse inimestega, kes on vanemad kui 65 aastat ja/või kel on kroonilisi tõbesid või nõrk tervis.


Maski kandmine on soovitatav, kui

  • liigutakse avalikes rahvarohketes kohtades (poed, apteegid, ühistranspordijaamad, terminalid
  • kasutatakse ühistransporti (rongid, bussid, trammid, trollid)
  • külastatakse haiglas või hooldekodus lähedasi
  • ollakse ise vanem kui 65 aastat ja/või põetakse kroonilisi haigusi


Maski pole tarvis

  • alla 10aastastel lastel
  • õues, kodus ega suhtluses inimestega, kellega puutud igapäevaselt kokku

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

Kirurgilise või ka ise tehtud maski kandmine üksinda ei pruugi aidata vähendada maskikandja enda nakatumise riski, selgitab terviseamet. Maski kandmine võib aidata vaid koosmõjus teiste ennetavate meetmetega, nagu põhjalik kätepesu ja käte desinfitseerimine. Ka sel puhul kui soovitakse maski kanda, peab järgima maski kandmise põhitõdesid:

  • Enne maski kätte võtmist tuleb käed hoolikalt puhtastada.
  • Et mask oleks korralikult näo ees (nina kaetud ja servad maksimaalselt kinni).
  • Et mask ei oleks niiske (niiske mask tuleks vahetada, umbes 2-3 tunni järel).
  • Et maski äravõtmisel läheks mask otse prügikonteinerisse või pesumasinasse (riidemask) või termostaati dekontaminatsiooniks. Riiulile seisma jäetud kasutatud mask võib levitada viirust tolmnakkusena ja on seega ohtlik ruumis viibijatele.
  • Korduvkasutatavat maski peske tavalise pesuvahendiga 60 kraadi juures
  • Kui eemaldate maski, haarake sellest tagantpoolt, et mitte puudutada esiosa


Mask filtreerigu väljahingatavat õhku

Kaitsemaski peamine ülesanne ja üleüldine kaitsepõhimõte on sisse- ja/või väljahingatava õhu filtreerimine. Sellest tulenevalt ongi kasutusel kaks põhinäitajat, mis iseloomustavad maske – filtreerimise suunad ja filtreerimise tõhusus.

Maski valik sõltub suuresti eesmärgist, st kas kandja tahab kaitsta ainult ennast või ka teisi kaaskodanikke (patsiente, kolleege) õhus lendlevatest osakestest, sealhulgas bakteritest ja viirustest.

Esimesel juhul on otstarbekas väljalaskeklapiga varustatud respiraatori kasutamine. Klapp võimaldab väljahingataval õhul väljuda praktiliselt takistuseta ja kergendab sel moel oluliselt maski piukemaajalist kasutamist, samuti välditakse niiskuse kogunemist maski.

Kõrge filtreerimisindeksiga väljalaskeklapiuga varustatud respiraator kaitseb ainult kasutajat ennast ja ei takista nakuuse levikut, kui kasutaja on juba haigestunud. Sellisel maskil ei ole üldise nakatumise takistamist silmas pidades erilist tolku. Seega tuleks seda tähele panna eelkõige klapiga respiraatorite puhul - et mis suunas ta õhku filtreerib.

Kolm maskitüüpi

Peamiselt on tuntud kolme tüüpi maske - meditsiiniline näomask, mittemeditsiiniline näomask ja respiraator. Respiraatori puhul tuleb arvestada, et klapiga isendid on mõeldud pigem ehitustolmu vastu ja kuna nad väljahingatavat õhku ei filtreeri, sobivad nad ainult kandja kaitseks.

Meditsiiniline näomask

  • tuntud ka kui kirurgiline või protseduurimask
  • katab suu, nina ja lõua ning loob kaitse haiglapersonali ja patsientide vahele
  • kannavad tervishoiutöötajad, et ennetada patsientide hingamisteedest väljuvate piiskade ja pritsmete sattumist suhu ja ninna
  • vähendab/ohjab ka suurte nakkusepiiskade levikut selle kandjalt


Mittemeditsiiniline näomask

  • tuntud ka kui kogukonnamaskid
  • hõlmavad mitmesuguseid isetehtud või kaubanduslikke riidest, muust tekstiilist või pmaterjalist näokatteid
  • ei ole standardiseeritud ega ette nähtud kasutamiseks tervishoiuasutustes


Respiraator

  • kavandatud kaitsma kandjat kokkupuute eest õhu teel levivate saasteainetega
  • kasutavad peamiselt tervishoiutöötajad, eelkõige aerosooli genereerivate protseduuride ajal
  • klapiga respiraatorid ei sobi infektsiooni ohjamiseks, sest ei takista väljahingatavate osakeste levikut kandjalt keskkonda


Kuidas endale ise maske teha, loe juba siit.
Mida silmas pidada, et sa endale kirurgilise maski pähe tolmu maski ei ostaks, loe rohkem siit.
Eesti Päevalehe lugu maskide kasutegurist loe lähemalt siit.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias