Arst hoiatab: eestlaste südamed on eurooplastest kehvemas seisus. Millised verenäitajad annavad märku südamehaiguste riskist?

 (47)
DNA
Foto on illustratiivne.Foto: VÄINO SILM

Eestlastel esineb südamehaigusi oluliselt rohkem, kui teistel eurooplastel, ennetava kontrolliga on võimalik aga haigusi varem avastada ja nende riski vähendada, rääkis SYNLABi laboriarst.

SYNLABi laboriarst Anneli Raave-Sepa sõnul on paratamatult meile kõigile, kuid eriti meestele omane tegeleda tervisega alles siis, kui ilmnevad esimesed sümptomid või kui haigus on juba välja kujunenud. Doktori sõnul oleks mõistlik alustada oma südame kontrollimisega juba 25-30 aastaselt, mitte oodata pensioniiga või esimeste vaevuste tekkimist.

EritiEesti mees oma tervise üle palju ei kaeba ja arsti juurde ei lähe. Ometi on Eesti mehe süda haigem kui paljude teiste Euroopa meeste oma. Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on meeste tervisenäitajad küll paranenud, seda tänu tervislikematele eluvalikutele ja meditsiini arenemisele, kuid südame-veresoonkonna haigustesse suremine püsib endiselt kõrge.

Kuidas peaks oma südant kontrollima?

Vererõhu kontrolli, EKG uuringu kõrval on rida vereanalüüse, mis annavad südamehaiguste riski olemasolust esmase ülevaate. „Teatud regulaarsusega vereanalüüside jälgimine on oluliselt rahakotisõbralikum hingerahu tagaja kui hiljem väljakujunenud haigusega maadlemine,“ ütleb doktor ning toob välja olulisemad analüüsid, mis annavad üheskoos südametervisest korraliku pildi.

  • Hemogramm võimaldab hinnata vere hapnikutranspordivõimet, selgitada kehvveresuse ja põletike olemasolu.
  • Kolesterooli ja LDL- ehk „halva“ kolesterooli suurenenud sisaldus veres on peamiseid südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoreid ning nende kõrge kontsentratsioon on ateroskleroosi ehk arterilubjastuse tekke põhjuseks. HDL ehk „hea“ kolesterooli funktsiooniks on kolesterooli tagasitransport maksa.
Seotud lood:


Doktori sõnul, mida kõrgem on hea kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks. Lisaks kolesteroolidele on oluline jälgida ka organismi energia varuallika, triglütseriidide taset. „Triglütseriidide ja halva kolesterooli kõrgenenud kontsentratsioonide korral on soodustatud esmaselt keskmise- ja väikese läbimõõduga arterites atrosklerootiliste muutuste teke, mistõttu võivad tekkida erinevates organites verevarustuse häired,“ selgitab arst.

Veel näitajaid, mida jälgida

  • Glükoos on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrgenenud väärtused võivad põhjustada veresoonte kahjustusi ning osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele.
  • Glükohemoglobiin aitab glükoosi kõrval hinnata süsivesikute ainevahetust ja seetõttu täpsemalt diabeedi riski.
  • C-reaktiivne valk (CRP) on põletikuanalüüs. Laboriarsti sõnul võib põletik tekkida näiteks ka tugevalt lupjunud veresoontes. Südame-veresoonkonna haiguste riski näitajana arvestatakse CRP väärtust koos kolesterooli analüüsiga.
  • Lipoproteiin a kõrgenenud tase soodustab ateroskleroosi teket ja suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski ligikaudu 1,5 korda.


Kokkuvõtteks ütleb doktor, et südame- ja veresoonkonna haiguste parim ennetus on tervislikud eluviisid.

„Teades, kui palju saame väikse vaevaga südame heaks ära teha, siis miks ei võiks inimene olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda pahedest nagu suitsetamine ja alkohol ning kas või kord mõne aasta tagant vajalikke näitajaid kontrollida,“ ütleb dr Anneli Raave-Sepp.

Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisel on abi vereanalüüsidest. Selleks tuleks pöörduda oma perearsti poole või otse meditsiinilaborisse.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias