E-poest või päris poest ostmine – kas üks on „rohelisem“ kui teine?

 (12)
Omniva  logistikakeskus
Omniva logistikakeskusFoto: Sven Arbet

Kui rännata ajas kümmekond aastat tagasi, siis olukord kaubandusmaailmas nägi välja nii, et inimesed läksid kaubanduskeskusesse, tegid seal oma ostud ja viisid kauba endaga koju. Praeguseks on aga olukord üsna palju muutunud – inimesed sooritavad järjest enam oste e-poodidest, kasutades selleks oma arvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni ning ootavad, et kaup jõuaks nendeni ilma poodi külastamata.

E-kaubandus on tõusev trend ja üha enam kaubandusest liigub mobiili. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse juba 60–70% internetiostudest mobiili vahendusel. USA-s ja Hiinas on see osakaal veelgi suurem, ulatudes Hiinas juba 90%-ni. Võib prognoosida, et ka Eestis toimuvad sarnased arengud.

Muutused inimeste ostlemiseelistustes ja kasvav e-kaubandus nõuavad uusi lahendusi ka pakkide kohaletoimetamises. Üha enam liigutakse pakimajanduses personaliseerimise suunas. See tähendab, et otsitakse viise, kuidas inimesel oleks võimalus oma pakk kätte saada temale sobivas kohas ja/või kanalis temale sobival ajal. Siinkohal tuleb mängu veel üks oluline aspekt – keskkonnasäästlikkus.

Seotud lood:

Kui kõik e-ostud tellida kullerteenusega otse ukse taha, on sellel ümbritsevale keskkonnale märkimisväärne koormus. Ilmselt on paljudele inimestele tuttav olukord, kus kuller helistab keset tööpäeva ja teatab, et on pakiga teie kodu juures. Kuna te ei viibi kodus, peab ta pakiga tagasi sõima ja seejärel uuele katsele tulema. Iga uus katse pakk kohale toimetada suurendab nii kütusekulu kui ka heitekogused.

Üks võimalus muuta pakivedu keskkonnasäästlikumaks võiks olla elektriautode kasutamine pakkide laialivedamisel. Kuigi idee tundub esmapilgul hea, on mündil ka teine pool. Olukord on natuke sarnane tänavatel vuravate renditavate elektritõuksidega.

Need võivad tunduda keskkonnasõbraliku alternatiivina, kuid hiljuti avaldati tähelepanuväärne uuring, kust selgus, et elektriliste tõukerataste ökoloogiline jalajälg ei pruugigi olla nii väike, nagu alguses väideti. Üks oluline tõdemus uuringus oli see, et praegused tõukerattad peavad renditingimistes vastu keskmiselt vaid 28 päeva. Teise aspektina toodi välja rataste kokkukogumine – kui igal õhtul

korjatakse rendi tõukerattad laadima viimiseks üle linna kaubaautoga kokku, on sellel tegevusel märkimisväärne mõju ka keskkonnale.

Eestlased juba eelistavad säästlikumat kanalit

Keskkonnasäästlikum alternatiiv tavapärasele kulleriga kauba kättetoimetamisele on pakiautomaatide kasutamine. Pakiautomaadi täitmisel viib kuller ühe korraga kohale keskmiselt 70 pakki. Ühel kullerringil teenindatakse aga mitu pakiautomaati järjest. Kuna pakiautomaat võtab saadetised alati vastu, siis ei pea kuller tegema tühisõite.

Inimene saab paki ära võtta ajal, mil talle see logistiliselt ja ajaliselt kõige paremini sobib. Uuringud näitavad, et ligi pooled pakisaajatest ühildavad paki väljavõtmise mingi muu vajaliku sõiduga, näiteks poes käimise, treeningu või auto tankimisega. Kusjuures üle poolte pakisaajatest käivad pakil järel juba sama päeva jooksul.

E-kaubanduse kasv ja transpordimahtude suurenemine nõuab kaasaegseid lahendusi ka pakkide kättetoimetamisel. Omniva on jätkuvalt pakiautomaadi usku, seda eelkõige mugavuse ja keskkonnasäästlikkuse tõttu. Selleks, et inimesel oleks lihtne ja mugav oma pakki kätte saada, on pakiautomaadid paigaldatud tõmbekeskuste juurde, kuhu pakisaajad oma igapäevatoiminguid tehes nagunii satuvad – tegevuste ühildamises peitubki üks keskkonnasäästlikkuse võti.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias