Omaalgatuslikult ei ole suuloputusvee kasutamine vajalik, sellest pole suurt kasu ning selle kasutamine võib tuua hoopis kaasa ohu haigestuda vähki, vajadusel soovitab suuvee kasutamist hambaarst.
„Kaubaduslikud alkoholi sisaldavad suuveed võivad limaskesta ärritava toime tõttu olla kantserogeensed. Suuvesi ei ole bakteriaalse katu tekitatava haigestumise ärahoidmisel efektiivne, sest toimeaine ei suuda tungida biokilesse," selgitas Hambaarstide liidu juht ja hambaarst Marek Vink.
Suuloputuslahuse kasutusvajaduse kirjutab vajadusel ette patsiendi raviarst. Desinfitseeriv loputuslahus võib olla näidustatud näiteks peale kirurgilist protseduuri, kuid omaalgatuslikult suuvett kasutama ei peaks, sest see võib olla ohtlik, rääkis Vink.
Pärast kirurgilist protseduuri võib raviarst siiski loputamist soovitada, et suubakterite arvu vähendades ära hoida tüsistusi. „Patsient omaalgatuslikult suuvett kasutama ei peaks, sest sellest ei pruugi abi olla või võib see suisa kahjulik olla," lisas ta.
Vingi sõnul on suuhügieeni A ja O hambakaeltele kinnitunud bakteriühiskonna mehaaniline lahtihõõrumine.
„On oluline mõista, et meie seedekulglas elav paarikilome mikroobiühiskond on meie immuunsüsteemi hädavajalik osa ja me elame nendega sümbioosis. Baktereid pole vajalik ega võimalik maha tappa, vaid me peame õppima oma kehaomaste pisilastega sõbralikult läbi saama, sest just nemad kaitsevad meid haigustekitajate võimuhaaramise eest," rääkis Vink.
Alustada tuleks toidust
Kaariesehaigust põhjustav hambavaenulik mikrofloora vohab suhu liigselt energiatiheda toitumise tagajärjel. Sagedased süsivesikuterikkad toitumiskorrad elavad üle happelist keskkonda tekitavad ja seda taluvad bakterid. Suukeskkonna happelisus söövitab hambavaabast mineraalid välja ja nii hambad sõna otses mõttes kõdunevad koost.
„Mikrobioota hambasõbralikumaks muutmiseks ei aita suu loputamine ega hammaste puhastamine, sest kvalitatiivse muutuse esilekutsumiseks tuleb kõigepealt muuta toitumisharjumusi ehk "suhkrukell õigeks keerata"", rõhutas Vink.
Hambapastat kasutatakse valesti
Fluoriidi sisaldav suuvesi võib algstaadiumis kaariesekahjustuste remineraliseerimisel abiks olla, kuid Vingi sõnul teeb sama töö ära ka hambapasta, kui seda õigesti kasutada. „On fakt, et neil inimestel, kes peale hammaste harjamist suu veega korralikult puhtaks loputavad, esineb 20% rohkem hambaauke," lisas ta.
„Õige hambapasta kasutamine eeldab, et välja sülitatakse vaid liigne vaht, et hambapasta jääks hammastega võimalikult kaua kestvasse kontakti konservatiivse ravi eesmärgil," rõhutas Vink.
Ka halva hingeõhu tavaline põhjus on Vingi sõnul suhu vohanud ebasõbralik mikrobioota, millele pelk suu loputamine kestvat leevendust ei anna. „Tegeleda tuleb probleemi põhjusega ehk siis õhutada paksuks vohanud bakterikihti enamasti hambakaelal või harvemal juhul näiteks keele peal."
„Lõpetuseks veelkord - adekvaatse suuhügieeni alus on mehaaniline puhastamine, sest tänapäeva pehme dieet hammaste isepuhastumist ei taga," sõnas Vink.
