Hoia toidukordade vahe vähemalt 3-4 tunni pikkune

Lihtne reegel, mida on tänapäevase kiire elutempo juures raske jälgida, on kahe toidukorra vahele jätta vähemalt 3-4-tunnine paus. Kui toidukordade vahele jääb piisav ajavahe, taastub sülje tootmine piisavalt ning organism on uuest toidukorrast tekkiva happerünnakuga paremini võimeline toime tulema. Seejuures võib toidukordade vahele juua ainult puhast, maitsestamata vett – ka kohv või tee toidukordade vahel toimib hammastele happerünnakuna.

Eelista väiksema suhkrusisaldusega toite

Kuivõrd suhkur on elutegevuseks vajalik aine ning pea kõik toidud sisaldavad seda, ei ole suhkru tarbimist võimalik ega ka vajalik vältida. Üldtervise seisukohalt tuleks aga vähendada valge suhkru tarbimist, mis lisaks suuõõne happerünnakule tekitab ka olukorra, kus sülg ei suuda enam hapet neutraliseerida ning hambaemail kahjustub.

„Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda kauem happerünnak kestab ja seda suurema tõenäosusega hambaemail kahjustub. Seetõttu tasuks vältida hammaste külge kleepuvaid toiduaineid, nagu küpsiseid, ning toidukord lõpetada loputades suud veega, et toidujäägid ära uhtuda," soovitas dr Kaja Kiige Sakala Hambaravist.

Vähenda toidu kokkupuudet hammastega

Dr Kiige sõnul kahjustavad hambaid suhkrut sisaldavad ja happelised toiduained, sealhulgas muus osas tervislikud puuviljad ja eriti tsitruselised.

„Mida pikemalt on suhkrut või happeid sisaldavad toiduained kontaktis hammastega, seda suurem kahju hammastele sünnib - üheks halvaks näiteks on pulgakomm, mida laps võib nautida kümneid minuteid järjest," rääkis hambaarst.

Mida lühemalt on magus või happeline toit suus, seda parem - siis kaob kaariest põhjustavatel bakteritel võimalus toidujääke oma ainevahetuses kasutada. Magusaid jooke võib juua ka kõrrega, sest siis on kontakt hammastega oluliselt väiksem," sõnas dr Kiige. Toidukorra klaasi vee ning ksülitooliga närimiskummiga lõpetamine on hambaarsti sõnul aga alati hea idee.

Tarbi piimatooteid, rasva ja pähkleid

Kui magusad ja happelised toidud ei ole just kõige hambasõbralikumad, siis on dr Kiige sõnul terve hulk aluselisi toiduaineid, mis mitte ainult ei kahjusta hambaid, vaid on neile koguni kasulikud.

„Piimatoodetes sisalduv kaltsium on tuntud kui mineraalaine, mis tagab tugevad luud, ja ei tasu ära unustada, et ka hambad on luud. Samuti on piimatoodetes rohkelt valku, rasva ja fosfaati, mis kõik aitavad kaasa tugeva hambaemaili tekkimisele ning happelisuse neutraliseerimisele," tõdes dr Kiige. Ka pähklid ja teised rasvarikkad toiduained (sealhulgas kala, liha ja tume šokolaad!) stimuleerivad süljeeritust ja aitavad seeläbi happerünnakut neutraliseerida.

Puuviljade asemel vali juurviljad

Et puuviljad on sageli happelised ning kahjustavad hambaemaili, tasub hambatervise seisukohast eelistada juur- ja köögivilju.

„Eriti kasulikud on värske porgand, kapsas ja seller, mis aitavad suud puhastada ja hambakattu vähendada. Maasikasõprade rõõmuks aitavad maasikad hambaid tugevdada ning boonusena neid looduslikult valgendada," ütles dr Kiige. Suuõõne bakterite vastu aitab hästi ka roheline tee, mis on tuntud oma puhastavate omaduste poolest, ning teised kõvad köögiviljad, sealhulgas kurk ja kaalikas.

Kuigi võib tunduda, et hammaste sage pesemine aitab hambaid tervena hoida, tasub dr Kiige sõnul päeva jooksul piirduda siiski kahe pesemiskorraga.

„Just pärast happelise toidu söömist ei tasu kohe hambaid pesema tõtata, kuna see võib veelgi enam hambaemaili kahjustada. Pärast söömist tasuks vähemalt 30 minutit enne hambapesu oodata," tõdes dr Kiige, lisades, et päevaste söögikordade järel on hammastele hambapesust kasulikum veega loputamine ning ksülitooliga nätsu närimine.

Oluline on meeles pidada, et hambatervist aitavad hoida kindlad söögiajad ning pideva näksimise vältimine, kuivõrd suuõõne happelisuse neutraliseerimiseks on vaja aega. „Kui aga hambaid hoolikalt hooldada ning vähemalt kord aastas hambaarsti külastada, võib mõõdukates kogustes süüa kõike," kinnitas dr Kiige.