Suuvee kasutamine on saanud paljude inimeste igapäevaseks suuhoolduse osaks, lubades tervemaid hambaid ja igemeid, vähem hambakivi ja kattu ning paremat hingeõhku. Suur suuvete valik võib ajada inimese segadusse. Sellele, millist suuvett ja kas üldse peaks kasutama, kirjutab terviseportaali Kliinik.ee vahendusel suuhügienist Piret Mägi.
Tervete hammaste ja igemete aluseks on regulaarne puhastusrutiin. See tähendab hammaste harjamist kaks korda päevas, korraga 2–3 minutit fluoriidi sisaldava hambapastaga. Hambaid tuleks pesta hommikul kohe pärast ärkamist ja õhtul enne magama minemist. Kuna hambaharjaga ei pääse puhastama kitsaid hambavahesid, tuleb lisaks kasutada veel hambaniiti või veepritsi ehk waterpik´i.
Kui inimene puhastab hambaid korrektselt ja suuhaigused puuduvad, siis suuvett lisaks kasutama ei pea. Mõnedel juhtudel on suuvee kasutamine siiski vajalik.
Suuvete jagunemine
Suuveed saab jaotada kahte gruppi: kosmeetilised suuveed ja terapeutilised ehk ravi eesmärgiks mõeldud tooted.
Kosmeetilised suuveed värskendavad ajutiselt hingeõhku, on tavaliselt piparmündi lõhna ja maitsega. Ajutine värskendus on aga ka kõik, mida need tooted teevad. Pärast lühikese aja möödumist on piparmündimaitse kadunud ja toodet peab uuesti kasutama. Kosmeetilised suuveed ei ravi suu- ja hambahaigusi ega saa jagu halvast hingeõhust.
Seevastu terapeutilised suuveed on mõeldud mitmete suuhaiguste leevenduseks. Tasub aga meeles pidada, et üksnes suuveega ei ole võimalik ravida näiteks ei igemepõletikku ega halba hingeõhku. Esamalt tuleks külastada suuhügienisti või hambaarsti, kes eemaldab hammastelt katu ja hambakivi ning annab seejärel ka juhised õigeteks hügieenivõteteks.
Olemas on ka valgendavad suuveed, mis ennetavad pigmendi teket ja aitavad puhastada hambaid katust.
Et suuveest oleks ka kasu, tuleb kindlasti lugeda pakendil olevat kasutusjuhendit ning toodet vastavalt sellele kasutada!
Millal kasutada?
Enamlevinud probleemid, mille puhul suuvee kasutamisest abi võib olla, on näiteks aftid, igemepõletik ning halb hingeõhk.
Suuhaavandite ehk aftide puhul võib antimikroobse toimega suuvesi kiirendada tervenemist ja hoiab ära põletiku teket haava ümber.
Igemepõletiku ehk gingiviidi puhul on abi kloorheksidiiniga suuveest, mis on põletikuvastase toimega ning hävitab seened ja bakterid.
Tavalisest veidi suurema kloorheksidiinisisaldusega 0,2-protsendilist suuvett tuleks kasutada lühiajalise kuurina, mitte üle kahe nädala. See võib abistava vahendina olla kasutusel ka näiteks pärast hamba väljatõmbamist või implantaadi paigaldust.
Lahjemat, 0,06 protsendi kloorheksidiinisisaldusega suuvett võiks kasutada inimesed, kellel on hammaste pesu raskendatud, igemed kergelt põletikulised või hambakatt kerge tekkima.
Fluoriidisisaldusega suuvett tuleks kasutada kõrge kaarieseriskiga inimestel, suukuivuse korral, mis võib olla põhjustatud ka ravimitest, ja inimestel, kellel on hambapesu raskendatud.
Erosiooni tagajärjel tekkinud hammaste tundlikuse korral tuleks kasutada tundlikele hammastele mõeldud suuvett.
