Jurist annab nõu, kuidas taotleda lähenemiskeeldu

 (7)
Õnneli Matt
Õnneli MattFoto: Andres Putting

Iga aasta on neid, kes soovivad taotleda lähenemiskeeldu. Selle aasta esimesel poolaastal on kohus määranud juba 21 ajutist lähenemiskeeldu. ÕIGUSNÕU õigusbüroo jurist Õnneli Matt annab ülevaate lähenemiskeelu olemusest.

Kellel ja kuidas on võimalik lähenemiskeeldu taotleda?
Lähenemiskeeldu saab taotleda igaüks, kui teda on ähvardatud või talle on tekitatud kehavigastusi, rikutud eraelu puutumatust jms. Kahjusaaja saab nõuda endale või oma elu- ja töökohale lähenemise keelamist. Samuti piirata ka suhtlust või see lausa keelata. Lähenemiskeeldu on võimalik taotleda ka kiirkorras menetluse ajaks.

Keeldu saab taotleda tsiviilkohtus ja kriminaalkohtus ning alates selle aasta maikuust ka otse prokurörilt. Prokurör saab lähenemiskeelu määrata ka omaalgatuslikult. Lähenemis- ja suhtlemiskeeldu saab taotleda kriminaalasjas ka lisakaristusena.

Samuti saab kohus piirata lapse huvides suhtlusõigust. Nad saavad määrata selle, et laps suhtleb oma vanemaga ainult kolmanda isiku juuresolekul või äärmisel juhul suhtlus sootuks lõpetada.

Kuhu inimene peaks esmalt pöörduma?
Lisaks politseile, ohvriabile ja vajadusel ka lastekaitsele, soovitan pöörduda nõustaja poole, kes aitab juriidiliselt. Ohvriabis saab kannatanu ja tihti ka tema lähedased psühholoogilisi teenuseid tasuta. Kui lasta end ja oma lähedasi aidata, tekib justkui võrgustik, kus igaüks tegeleb tekkinud muredega oma teadmistest lähtuvalt. Sammhaaval hakatakse tekkinud probleemide rägastikku lahendama.

Juristi sobivuse hindamiseks soovitan uurida tema tausta, kas ta on selles valdkonnas spetsialist ning kohtuda veendumaks, kas koostöö klapib.

Mis tuleb taotluses ära märkida, et lähenemiskeeldu saada?
Taotluses tuleb märkida võimalikult täpselt, mida kahjutekitaja on negatiivset ja kahjustavat teinud ning tooma välja, miks ta lähenemiskeeldu vajab. Lisaks esitama ka kõik tõendid, mis seda infot toetab. Oluline näitaja on taotleja hirm, kuid seda on kohtul ja prokuröril keeruline ilma muu materjalita hinnata – otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

Lähenemiskeelu taotlemisel tuleb ka selgelt välja tuua, millist abinõud soovitakse. Näiteks saab paluda keelata kahjutekitajal siseneda kindlasse hoonesse ja selle territooriumile ning keelata hoone juures viibimine lähemal kui 100 meetrit.

Enamasti soovitakse, et isik ei saaks läheneda lähemale kui 50 meetrit ning tahetakse sidekanalite vahendusel suhtlemiskeeldu. Kui kahjutekitaja on lapsevanem, siis võib jääda erandina, et suhtlemine toimub üksnes e-posti teel. Keelu maksimaalseks tähtajaks on 3 aastat.

Tõendeid hinnatakse kogumis ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõenditeks sobivad:

  • ekraanitõmmised sotsiaalmeediast või edastused kirja/sõnumivahetustest;
  • vigastust fikseerivad fotod ja arstitõend;
  • salvestised, telefonikõnede eristused;
  • politsei või turvafirma väljakutse raportid;
  • määratud ravimite tõendid, töövõimetusleht, psühholoogiliste teenusepakkujate arvamused ja eksperthinnangud ja palju muud.

Tunnistajate olemasolul tuleb esitada ka nende andmed ja taotlus ülekuulamiseks. Tõendeid kogudes tuleb arvestada, et neist oleks võimalik aru saada, kus, millal, kelle ja millega on tegu. Näiteks pilt üksnes vigastatud põlvest või kopeeritud kirjavahetus ilma originaalkirja ja andmeteta ei ole just palju abiks.

Üleüldiselt leian, et puudub ühtne kindel nimekiri, mis sobib tõendiks või millised teod väärivad lähenemis- ja suhtlemiskeelu seadmist. Kui keegi on kahjutekitaja tegevuse pärast pideva psühholoogilise pinge all, kaotanud turvatunde ning kardab tõsiselt enda ja/või oma lapse elu pärast, siis võib lähenemiskeeld aidata.

Mina soovitan teha juhtunu kohta märkmeid ning pidada päevikut kahjutekitaja tegevuse ja oma tunnete jäädvustamiseks. Märked ja päevik on suurepärane abivahend sündmuste meenutamisel ja tõendamisel. Elektrooniline „päevik“ talletab sissekannete loomise aja ning võimaldab kirjapandu kerge vaevaga edastada ja paberist paremini säilitada. Samuti võib kasutada tõendamiseks näiteks Facebooki otseülekannet, mis võib aidata abi saamisel, jäädvustub juhtunu ning tekitab tunnistajad.

Palju see rahaliselt maksab?
Kui inimene pöördub kriminaalasja pärast prokuratuuri või kohtusse, siis ei maksa see midagi. Küll aga võivad tekkida kulud nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses seoses ekspertiisi, tõendite kogumise ning tunnistajate ülekuulamisega.

Tsiviilkohtusse avalduse esitamisel on riigilõiv 50 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse eest samuti 50 eurot. Valitud esindaja kulu sõltub juristi tunnihinnast ja asjale kulunud töötundidest. Esindajaga heas koostöös saate ise palju ära teha ja kulusid kokku hoida.

Kui avaldus rahuldatakse, siis määrab kohus, kui palju tuleb kahjutekitajal avaldajale menetluskulusid hüvitada ehk tasuda. Kui lähenemiskeelu avaldus jääb rahuldamata, siis võib kohus jätta kulud avaldaja kanda ehk avaldaja peab kulud tasuma. Erisusena võib kohus jätta sellises asjas menetluskulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Viimast tasub kindlasti taotleda.

Kui taotlus jääb kriminaalis rahuldamata, saab pöörduda tsiviilkohtusse. Minu pikaajaline praktika näitab, et asjad, mis ei pruugi kriminaalasjas pädeda, võivad tsiviilkohtus saada lähenemis- ja suhtlemiskeeluna rahuldatud.

Lähenemiskeelu rikkumised tuleb jäädvustada ning ei ole vahet, kas tegemist on tsiviil- või kriminaalkorras määratud lähenemiskeeluga. Lähenemiskeelu korduval rikkumist saab karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega.

Mõned kontaktid, kuhu saab abi saamiseks pöörduda:
Ööpäevaringselt kättesaadavad:

Seksuaalvägivalla puhul saab lisaks pöörduda:

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias