Jurist vastab: mis saab pensionisamba säästudest pärast koguja surma?

 (48)
Raha jagamine.
Raha.Foto: Scanpix, Panther Media

Kolmanda pensionisamba ümber valitsevad sageli eelarvamused. Tihti tekitab küsimusi, mis saab pensionisäästudest pärast koguja surma. Levinumatele küsimustele kolmanda pensionisamba ja pärimise kohta vastab Nordea panga jurist Toomas Tomson.

Kas ja kellele on võimalik oma kolmandasse sambasse kogunenud raha pärandada?

Kolmanda samba osakute pärandamine/pärimine toimub nagu muugi pärimine loobumissüsteemi alusel. See tähendab, et pärijaks saadakse selleks otseselt tahet avaldamata (avalduse peab esitama isik, kes pärida ei soovi). 

Kui pärandaja ei ole teinud testamenti või sõlminud pärimislepingut, siis toimub pärimine seaduse alusel, mis tähendab enamasti seda, et pärivad abikaasa ja lapsed, laste puudumisel aga abikaasa ja vanemad või vanemate alanejad sugulased. 

Osakute pärijaks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärija võib, aga ei pea olema pärandaja sugulane. Pärija võib olla Eestis või välismaal elav isik. Pärijaid võib olla ka rohkem kui üks.

Kas kolmandasse sambasse fondi kogumise alustamisel peab määrama kindlaks, kellele oma säästud pärast pärandada?

Kui inimene alustab säästude kogumisega kolmandasse sambasse, ei ole vaja määrata, kes saab nende pärijaks. Kui pärijat ei ole määratud, toimub pärimine seaduse alusel. 

Seotud lood:

Kui koguja soovib, võib ta enne kogumise alustamist või kogumise ajal pärija määrata. Testamendiga määratud pärijat saab osakute omanik ka hiljem muuta.

Mis saab kogunenud rahast siis, kui pensionikoguja sureb ja pärijat pole määratud?

Kui pensionikoguja sureb  ega ole määranud endale pärijat, siis määratakse pärijad seaduse alusel. Pärimine toimub ringide kaupa. Iga järgmise ringi pärijad tulevad arvesse ainult juhul, kui eelmises ringis pärijad puuduvad. Kui näiteks on olemas üks esimese ringi pärija, siis teise ringi pärijad ei päri midagi. 

Esimese ringi pärijad on pärandaja lapsed ja nende lapsed. Teise ringi pärijad pärandaja vanemad ja nende lapsed. Kolmanda ringi pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende lapsed. Kui pärandaja on abielus, siis pärib abikaasa koos vastava ringi pärijatega. 

Esimese ringiga koos pärides pärib abikaasa lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist, teise ringi pärijate kõrval poole pärandist. Kui esimese kahe ringi pärijaid ei ole, siis pärib abikaasa kogu pärandi. Kui pärandajal puuduvad abikaasa, sugulased  ega ole tehtud testamenti või sõlmitud pärimislepingut, siis tühistatakse talle kuulunud osakud ja raha jääb pensionifondi. See tähendab, et see jaotub kõigi teiste osakuomanike vahel.

Mida peab pärija tegema selleks, et pärandus saada?

Pärijaks saamiseks ei pea pärijad iseenesest midagi tegema. Kui pärija ei esita pärast pärandaja surma kolme kuu jooksul avaldust pärandist loobumiseks, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Siiski, päritud vara kättesaamiseks peavad pärijad minema kõigepealt tema poolt valitud notari juurde ja algatama pärimismenetluse. 

Pärimismenetluse käigus selgitatakse välja kõik pärijad. Pärast pärijate väljaselgitamist väljastab notar pärimistunnistuse, kuhu on märgitud pärijate andmed ja vastavale pärijale kuuluva pärandiosa suurus.

Kas pärija peab maksma väljamaksete pealt tulumaksu?

Kolmanda samba pensionifondi osakute pärijatele tehtavad väljamaksed maksustatakse kehtiva  tulumaksumääraga, mis alates 2015. aastast on 20 protsenti. See tähendab, et pärimise hetkel pärija tulumaksu maksma ei pea, kui ta kannab osakud oma väärtpaberikontole. 

Küll peab pärija maksma tulumaksu, kui ta nõuab osakute tagasivõtmist ja nende väärtuse väljamaksmist rahas. Kui pärija hoiab osakuid üle viie aasta ja ta on nende müümise hetkel üle 55 aasta vana, siis rakendub soodsam, 10 protsendi suurune tulumaks.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias