KASULIK SELGITAB | Millega peab arvestama õhksoojuspumba paigaldamisel, et vältida mitmeid hilisemaid probleeme?

 (22)
Pakane
Foto on illustratiivne.Foto: Andres Putting

Enne õhksoojuspumba paigaldamist tuleks kindlasti taotleda kõik load, et mitte hiljem naabrite ja kohaliku omavalitsusega pahuksisse minna.

Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut.

Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.

Õhksoojuspumba paigaldamisega muudetakse hoone välisilmet ja fassaadi otstarvet, mistõttu puudutab see kõigi korteriomanike kaasomandi osa ning seega ei tohi üks korteriomanik teiste kaasomanike nõusolekuta õhksoojuspumpa paigaldada.

Kui õhksoojuspumba paigaldamiseks puudub vastav projekt ning ehitusteatis, on tegemist ebaseadusliku ümberehitamisega. Kuna elamu sein kuulub kõigile korteriomanikele kaasomandi osana, siis vastutavad kõik korteriomanikud solidaarselt.

Probleemi tuleks ennetada

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul pöörduvad inimesed juristi jutule peaasjalikult seetõttu, et naabri paigaldatud õhksoojuspump tekitab vibratsiooni ning müra. “Sageli ilmnebki siis, et õhksoojuspump on paigaldatud ebaseaduslikult - puudub vastav projekt ning ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut seadeldise paigaldamiseks.

Seotud lood:

Seejärel tuleb leida lahendus olukorrale ning reeglina on siin kaks võimalust - kas hangitakse vastavad load ning saadakse kaasomanikega kokkuleppele või tuleb ebaseaduslik paigaldis eemaldada. Praktika näitab, et probleemid tekivadki just siis, kui omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump tekitab ülemäärast häirivat müra ja vibratsiooni ning hakkab häirima teisi kaasomanikke,” sõnas Roosileht.

Roosileht lisab, et kaasomanike nõusolek on igaljuhul vajalik, küsimus on, et kas on vaja kõigi kaasomanike nõusolek või piisab korteriomanike häälteenamusest. “Kui õhksoojuspumba paigaldamine muudab välisseina ilmet oluliselt, on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Kui aga selle paigaldus jääb tavapärase kasutamise piiresse, piisab korteriomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusest. Igal juhul peab olemas olema vastav projekt ja ehitusteatis. Soovitan kahtluste ning probleemide korral pöörduda Eesti Õigusbüroo poole, kuna meil on ühistutega suured kogemused ning esimesed kaks tundi õigusabi saavad alla 1700€ kuupaka teenivad inimesed riigi kulul,” lisas Roosileht.

Juristi nõuanne õhksoojuspumba paigaldajatele

  1. Enne õhksoojuspumba paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitisteatis ja ehitisprojekt
  2. Kui elamu asub miljööväärtuslikus piirkonnas, siis on vajalik ka Muinsuskaitseameti luba
  3. Vajalik on kõigi kaasomanike nõusolek juhul, kui õhksoojuspumba paigaldamine muudab oluliselt elamu välisseina. Korteriomanike häälteenamus on vajalik juhul, kui õhksoojuspump ei tekita ülemäärast häirivat müra ning vibratsiooni.

Kes teostab järelevalvet?

Ebaseaduslikult tehtud ümberehitiste korral teostab ehituslikku järelevalvet kohalik omavalitsus, kes võib teha korteriomanikele vastava ettekirjutuse ja selle täitmata jätmisel kohaldada sunniraha nii kaua kuni ettekirjutuses esitatud nõue on täidetud.

Ettekirjutus tehakse ja sunniraha kohaldatakse solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule. Ka sellistel juhtudel, kui on tehtud fassaaditööd ja puudub ehitusluba, kuigi selle korraldas KÜ juhatus eesotsas.

Korteriühistu juhatuse liikmed peavad kontrollima ja tegema kõik selleks, et täidetaks seaduse nõudeid.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias