Keeleinspektsioon drive-in'i sildi kasutamisest: kindlasti tegeleme ka McDonalds'iga

 (134)
VIRU TÄNAV, ARHITEKTUUR
Foto on illustreerivFoto: Ardo Kaljuvee

Keeleinspektsioon tegeleb ka teiste ettevõtete võõrkeelsete siltidega, mitte ainult Hesburgeriga, kelle drive-in-siltidele tuleb ettevõttel lisada eestikeelne tõlge.

„Kindlasti tegeleme ka McDonald'siga, kuid väga raske oleks ette kujutada olukorda, et saadame märgukirjad üheaegselt kõikidele ettevõtetele, kes kasutavad näiteks drive- või drive-in-silti,” rääkis Ilmar Tomusk teemat kommenteerides.

Tomuski sõnul ei kohelda kedagi erinevalt. „Paratamatult tekib mingi ajaline erinevus, kuid see ei tähenda, et kedagi koheldaks erinevalt,” rääkis ta.

„Siiski sõltub meie lähenemine sellest, kas võõrkeelse teabe näol on tegemist kaubamärgi osaga või lihtsalt suunaviidaga,” ütles Tomusk. Tavapärase suunaviida puhul kehtivad keeleseaduse paragrahv 16 lõiked 1 ja 2, kaubamärgi puhul paragrahv 16 lõige 3.

„Võõrkeelne teave pole keeleseaduse kohaselt kummalgi puhul keelatud, vahe on vaid selles, kuidas peab olema eestikeelne teave eksponeeritud,” täpsustas Tomusk.

Tavapäraselt annab inspektsioon Tomuski sõnul eestikeelse teabe lisamiseks aega ühe kuu, kuid tehniliselt keerukate ning aeganõudvate juhtumite puhul võib seda aega ka kokkuleppel pikendada.

Seotud lood:

Hesburger ei või drive-in'i silti ilma eestikeelse tõlketa kasutada

Keeleinspektsioon saatis detsembris kiirsöögikohale Hesburger teate, et nad rikuvad keeleseaduse nõudeid, kuna nende reklaamidel ja restoraniustel võib näha kirja "drive-in" ilma eestikeelse tõlketa.

Hesburgeri juhatuse liige Toomas Veersalu teatas vastuses inspektsioonile, et nad edastasid pöördumise Hesburgeri Soome peakontorile, aga kuna inspektsiooni kiri saabus eelmise aasta lõpus ning ettevõttes oli detsembri lõpus ja selle aasta esimesel nädalal puhkuste periood, ei ole konkreetset otsust selles osas veel vastu võetud.

Keeleinspektsiooni juhi sõnul on meie keeleseadus liberaalne ka võõrkeelsete kaubamärkide suhtes. Kui tegu on kaubamärgiga, ei pea eesti keel olema esikohal ega suuremas kirjas. Näiteks Hesburgeri puhul piisab sellest, et eestikeelne teave on A4 formaadis välja pandud ja nõue on täidetud.

Varem mitu sarnast juhtumit

Juba ammu enne Hesburgerit on Tomuski sõnul keeleinspektsioonil olnud drive- või drive-in-teemaline kirjavahetus mitmete ettevõtetega. Näiteks 2012. aastal Premier Reastaurants Eesti AS, 2015. aastal Cupps , 2017. aastal Wingstopp Drive OÜ ja eelmisel aastal peale Hesburgeri veel Tallinn’s Best Coffee OÜ.

Mõnede juhtumite menetlus jääb Tomuski sõnul juba enam kui 10 aasta tagusesse aega.

Viimaks rõhutas, et kõik sildid ei pea olema samamoodi tõlgitud. „Ühe ja sama võõrkeelse sõna tähendused võivad eesti keeles erineda. Meie võime küll soovitada, millist eestikeelset mõistet kasutada, kuid lõppkokkuvõttes on see ettevõtte enda otsustada,” ütles ta.

Tomusk selgitas, et eestikeelne vaste, näiteks kaasaost, kauba väljastamine, sissesõidu-(ala), sõida sisse, sõltub teenusest, mida ettevõte pakub.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias